Stebby heaolublogi

Tõde või vale: kas jutud EMS-treeningu efektiivsusest on ülepaisutatud? 

On teatud seisundid ja haigused, mille puhul on EMS vastunäidustatud, kuid teisalt on olemas muidugi ka neid tervisehädasid, millele EMSist head leevendust leiab. Foto: Shutterstock

Elektrostimulatsiooni ehk EMS treeningu kohta on liikvel palju palju pooltõdesid ja müüte, mis räägivad selle treeningviisi eelistest, vastunäidustustest ja muustki. Laialt on levinud näiteks näiteks vädte, et EMSis saab “särtsu”, aga see on tühiasi, sest treeningusse tuleb vaid kohale minna ja muskel kasvab ilma midagi tegematagi.

Asjasse aitab selgust tuua Slimm Stuudio juhatuse liige, EMSi treener Jan Kuuskman.

1. Elektrostimulatsioon võimaldab kaalu kaotada peaaegu et midagi tegemata

Üks peamisi EMSi kohta käivaid linnalegende on see, et EMS on tõhus viis langetada kaalu nii, et peaaegu mitte midagi tegema ei peagi –  lihtsalt seisad elektroodid ümber keha ja kilod kaovad mühinal. 

Jan Kuuskmani sõnul on tõde see, et EMS aitab küll väga tõhusalt kaloreid põletada, kuid päris mitte-midagi-tegemisega siiski ei pääse. “EMSi saab teha mitmel moel, seejuures ka nõnda, et ise füüsiliselt väga ei pinguta, kuid tervise ning tõhusate ja püsivate tulemuste saavutamise nimel on mõistlik ühendada EMS füüsilise treeningu ja muidugi ka tervisliku toitumisega,” viitab Kuuskman.  

Ta nendib, et muidugi saab lihas EMSis koormust ka siis, kui inimene lihtsalt lebab ja lihas on tänu elektriimpulsile aktiveeritud. Kui aga lisada juurde treeningliigutused, mille juures peab töötama ka aju ning mille tegemiseks on vaja vaeva näha, on trenni efektiivsus palju-palju suurem niisama lebamisest. Kokku töötab 20minutilise trenni jooksul umbes 300 lihast, mis teeb EMS trennist efektiivse treeningu.

Lisaks hakkab sel juhul tööle ka psühholoogiline nüanss – kui inimesel on pärast trenni liiga kerge ja mõnus olla, ei teki ka trennist suurt rahulolu. Kui aga saab mõelda, et küll ma ikka nägin täna vaeva, on olemine hoopis parem ning tänu pingutusele saab peeglisse vaadates endale õlale patsutada ja öelda, et olin täna väga tubli. 

2. 20 minutit EMSi võrdub umbes pooleteise tunnise jõusaalitreeninguga

Jan Kuuskman kinnitab, et EMS aitab tõepoolest säästa väga palju aega. Kogu keha kattev treening kestab u 20 minutit ning just nii palju EMS treeningut on võrdväärne u 60–90minutilise jõusaalitreeninguga. 

“EMSis saavad lihased 20 min jooksul kokku sama palju koormust kui 90minutilise jõusaalitreeningu jooksul. EMSis töötab kogu keha igal sekundil, samas kui jõusaalis töötab sõltuvalt harjutusest ainult konkreetne lihasgrupp,” selgitab Kuuskman.

3. “Särts” teeb haiget

Seda, kas trennis saab särtsu, küsitakse Kuuskmani sõnul neilt tihti. Tõde on see, et särtsu võib saada, aga seda ainult siis, kui impulss ei ole kontrollitud ja seda juba naljalt ei juhtu. Näiteks elektriravi kasutatakse taastusravis juba väga ammusest, mis on ka EMS trenni üheks alaliigiks.

“Elektriimpulsid võivad tekitada lihases krampe, kui impulss on liiga tugev või kui lihas ise on parasjagu mingil põhjusel sellises olekus, et ei saa impulsiga hakkama. Kuid seda tunnet võib võrrelda ka jooksmise või muu treeningute puhul, kui pingutad üle ja lihas läheb krampi,” võrdleb Kuuskman. 

Ta kinnitab, et elektriimpulss on trennis väga hästi suunatud, valus see ei ole, kuid peab olema tuntav. “Kui on ebamugav, peab kohe märku andma. Leiame igaühele mõistliku impulsitugevuse, nii, et lihas saab paraja koormuse, kuid ei ole ebamugav,” ütleb Kuuskman.

Ta suunab, et kindlasti tasub enne trenni minemist uurida milliseid EMS treeningseadeid kasutatakse. “Näiteks on meil kasutusel EMS tehnoloogia lipulaeva XBody kõrgtehnoloogilised originaalseadmed, mille kvaliteedi- ja ohustandardid on rangelt testitud.” 

4. EMSis saab käia ka vigastatuna

Muidugi on teatud juhtudel vajalik trennipaus, kuid on tõde, et EMS-treeningut tohib jätkata ka mõningate vigastuste korral, mille puhul näiteks jõusaal, jooksmine või rühmatreeningud on keelatud.

Treeningkava on üles ehitatud kliendi eesmärke ja tervislikku seisundit arvesse võttes ning seda kasutatakse ka füsioteraapia osana, sest koormuse annab impulss, mistõttu ei pea kasutama suuri raskuseid, mis liigeseid koormaks. 

Koolitatud treenerid teavad, missuguste lihasrühmade koormamist tuleb vigastuste korral vältida ja kuidas treenida. Nii ei teki vigastusest taastumise ajal treeningpausi ning saad säilitada hea füüsilise vormi. Seda nippi kasutavad muuseas nii mõnedki profisportlased, et head vormi suurema treeningpausi ajal mitte kaotada ja jõunumbreid maksimaliseerida. 

“EMS on mõeldud ainult treenimiseks, mitte taastusraviks,” rõhutab Kuuskman veel üht olulist tõika.

5. EMS ei sobi eakatele ja haigetele

Jan Kuuskman kinnitab, et EMS treening on üks ohutumaid lihastreeninguid ning kohe kindlasti sobib see ka lausa pensioniealistele. Ta nendib aga, et tõepoolest on olemas teatud seisundid ja haigused, mille puhul on EMS vastunäidustatud, kuid teisalt on olemas muidugi ka neid tervisehädasid, millele EMSist head leevendust leiab. 

Näiteks ei tohi EMSis käia siis, kui on rasked vereringehäired, epilepsia või südame rütmihäired ning kasutatakse südamestimulaatorit.  Ka onkoloogiliste haiguste puhul pole EMS hea, sest impulss võib stimuleerida lümfisüsteemi. 

“Kui on soov EMSi proovida ja on kahtlusi, kas seda tohib või ei, tasub alati pidada nõu pere- või eriarstiga ja nemad oskavad väga täpselt nõu anda,” suunab Kuuskman. Ta märgib, et on tulnud ette sedagi, et mõnel trennihuvilisel on keeruline haigus parasjagu remissioonis ja sel ajal lubab ravairst lahkesti EMSis käia. 

Kuuskman sõnab, et näiteks kõhusonga puhul saab EMSis käia, sest konkreetsesse piirkonda siis impulssi lihtsalt ei suunata. Samuti on SLIMMis käinud selja- ja põlvevaludega spordisõpru. “On olnud kliente, kes on põlveoperatsiooni järjekorras, kuid on meie EMSi treeningust saanud hädale nii palju leevendust, et lõikust ei olegi lõpuks vaja läinud,” toob Kuuskman välja. 

Ta lisab veel, et üks EMSi sihtgrupp on ka sünnitanud naised, kellel on tekkinud kõhu sirglihaste lahknemine ehk diastaas. “EMS aitab väga hästi kõhtu n-ö rohkem kokku tõmmata, treenida kõhu süva- ja kerekorseti lihaseid ning annab diastaasile leevendust,” ütleb Kuuskman ja viitab, et selle häda käsitlemiseks on olemas lausa eraldi treeningkava. 

EMS treeningud, mille puhul läheb naistele kindlasti muuhulgas korda ka asjaolu, et EMSi abiga saab efektiivselt võidelda tselluliidi vastu ning keha kontuure vormida, leiad Stebby keskkonnast siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.