Epilepsia võib “üllatada” pea igas vanuses, kuid kõige sagedamini diagnoositakse seda lastel ja üle 65-aastastel. Mõne lapse jaoks on epilepsia ajutine probleem, mida saab ravimitega hõlpsasti kontrolli all hoida ja millest n-ö kasvatakse välja. Osade epilepsiadiagnoosiga laste jaoks võib haigus osutuda aga parajaks proovikiviks.
Haigus võib ilmneda juba üsas
Lasteneuroloog dr Teele Meren rõhutab, et epilepsial on palju erinevaid vorme ning justkui “sada nägu”. Tegemist on heterogeense haiguste grupiga ehk sündroomiga, milles lisaks epileptilistele hoogudele võivad esineda ka käitumuslikud ja arengulised probleemid.
Uuringud on Mereni sõnul kinnitanud, et mõned raskemad epilepsiavormid võivad esineda juba lausa üsasiseselt. “Emad, kes on ka varem rasedad olnud, tunnetavad mõnikord ära, et liigutused, mida loode üsas teeb, ei ole tavalised, on kuidagi teistmoodi,” täpsustab dr Meren ja lisab, et on teada juhtumeid, kus pärast sündi epilepsia diagnoosi saanud lapse ema kirjeldab, et tunnetas juba raseduse ajal, et loote liigutustega on midagi teisiti, kui eelneva(te) rasedus(t)e ajal. Seega on tegemist haigusega, mis võib ilmneda juba alates sellest, kui aju on formeerunud kuni surmahetkeni.
Aju tantsib diskot
Epilepsiat iseloomustab epileptiliste hoogude spontaanne kordumine ning ravijuhendi järgi on haiguse diagnoosimise kriteeriumiks tavaliselt kahe või enama mitteprovotseeritud epileptilise hoo toimumine.
Epilepsia tekkepõhjused on dr Mereni kinnitusel väga erinevad. Laste epilepsia tekib tihtilugu aju kaasasündinud väärarendite tõttu – see tähendab, et loote aju ei ole n-ö õige ehitusega, närvirakud ehk neuronid ei ole omavahel õigesti võrgustunud ja selle tõttu tekivad lapsel epilepsia ilmingud. Võib aga ka olla, et aju on imeilusa ehitusega, kuid rakutasandil esineb geneetiline häire, mida põhjustavad muutused DNA-s ja närvirakkude välismembraanil olevad kanalid ei tööta õigesti.
“Piltlikult öeldes tantsivad ajurakud hullu diskot ja ajavad asju segamini ning sellest tekivad epilepsiahood,” toob dr Meren ilmeka võrdluse. Ta täpsustab aga, et alati ei ole epilepsia kaasasündinud ja/või geneetiline. Haigus võib tekkida ka pärast sündi näiteks mõne infektsiooni või trauma tagajärjel. Seda isegi täiesti veatult arenenud ajus.
“On olnud lapsi, kes on imeilusasti arenenud, õppinud tavakoolis headele hinnetele, olnud n-ö tavalised lapsed ja kel teismeeas on täiesti ootamatult, justkui tühja koha pealt tekkinud epilepsiahood. Enne seda ei ole olnud ühtki haigust ega traumat,” kirjeldab dr Meren.
Ajas muutuv haigus
Epilepsia Eesti ravijuhendis märgitakse, et laste epilepsia on väga mitmepalgeline ning selle alla liigitatakse suur hulk sündroome, mis erinevad üksteisest nii avaldumise, kulu, prognoosi kui ka ravivõimaluste poolest ja võivad ajas ka muutuda ja areneda teisteks sündroomideks.
Paljud lapsepõlves esinevad epileptilised hoodon healoomulised, mis tähendab, et need on lühiajalised ega jätku täiskasvanueas ning lapse areng ja intellekt on tavaliselt normaalsed. Esineb aga ka epileptilisi hoogusid, mis on tõsised, seotud arengupeetuse või intellektipuudega ja jätkuvad täiskasvanuna.
Ka dr Meren tõdeb, et kui varases lapseeas tekkinud epilepsiast kasvatakse nii mõnigi kord välja ja ravimite võtmise saab lõpetada, siis teismeeas diagnoosi saanutel nii hästi minna ei pruugi. Sellisel juhul on üpris suur tõenäosus, et laps sellest välja ei kasva ning ravimeid tuleb jääda võtma elu lõpuni.
Lisaks nendib Meren, et alati on ka mõningane risk, et õnnetute kokkusattumuste tõttu (nt väsimus, magamatus, alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamine vms) võib epilepsia täiskasvanueas uuesti ilmneda ka neil, kes on lapsena saanud arstilt loa ravimite võtmine lõpetada.
“Kuna lapseea epilepsial on kaugmõjud täiskasvanueale, on epilepsia kahtluse puhul igal juhul vajalik võimalikult kiiresti paika saada õige diagnoos ja alustada raviga,” toonitab dr Meren, et tervise suhtes tuleb alati olla tähelepanelik.
C-ANPROM/EE/RDG/0015
Oktoober 2024
