Kuna töökohad ei asu vaakumis, jõuavad ühiskonnas üleval olevad pinged ja üha enam tähelepanu vajavad vaimse tervise küsimused tööolukordadesse. Nende lahendamisel on aga oma osa teha inimesel endal, tema juhil ja organisatsioonil, aga ka riigil, selgitab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja vaimse tervise koolitaja Kadri Mägi-Lehtsi.
Kuna majandusel pole juba mõnda aega parimad ajad, siis see on sundinud ettevõtteid tegevust kärpima ning osadel töökohtadel võib olla seetõttu pinge ja koormus kasvanud. Majanduskriisi kõrval kummitavad veel koroonapandeemia ja sõjaohu mõjud.
Lisaks toimetab tööturul neli erinevat põlvkonda, kelle ootused ja vajadused erinevad – kui vanemad hindavad püsivust ja stabiilsust, siis noortel on raskusi pikka aega ühele asjale keskendumisega ning ülesanded peavad muutuma. Seda kõike ongi keeruline juhtida. Kui suurtes organisatsioonides ei pruugi tippjuht näha iga töötaja koormuse muutust, siis keskastmejuhid näevad.
Kõige keerulisemas olukorras ja suurema vaimse pinge all ongi praegu tõenäoliselt keskastmejuhid – altpoolt survestavad töötajad ja ülalt tippjuhid, kes ootavad majanduslikku edu. Surve all on samuti klientide teenindajad, kelleni jõuavad ühiskonna pinged läbi ebaviisakate või agressiivsete kundede.
Enese tundmine aitab ennetada
Läbipõlemine on küll otseselt tööga seotud teema, kuid teinekord on keeruline piiri tõmmata, mis inimese juures on täpselt tööst tingitud. Kõigil on perioode, kus vaimne ja füüsiline võimekus on parem või halvem, mõnikord tulevad tööle kaasa kodused mured.
Peame õppima rohkem niisama olema, mitte kogu aeg tegutsema. Liigume selles suunas, et inimesed hakkavad lisaks jõusaalile ajutreeningu, näiteks teadvelolekuga, tegelema. Mitmed ettevõtted selliseid võimalusi oma töötajaile juba pakuvad, sest näevad sellest oma inimestele tõusvat tulu.
Läbi põlevad sageli inimesed, kes toimetavad kirega ja vaimustuvad saavutustest. Siis on iseäranis tähtis iseenda juhtimise oskused – inimene peab ise märkama, mis on tema heaolu hoidmiseks vajalik. Võib-olla peab pingutuste järel võtma pikema nädalavahetuse, tööd koju kaasa ei võta või sellele mõtle. Tehases või graafikuga ametites ei pruugi paus olla võimalik, kuid viise laadimiseks tuleb leida sealgi. Kui koormus on liiga suur (või väike), siis tuleb sellest rääkida. Kui töötaja ei räägi, ega siis juht tea.
Turvalise keskkonna loob juht
Selliste vestluste pidamise eeldus on psühholoogiliselt turvaline õhkkond, kus saab asju koos avatult arutada. Palju teeb ära juba see, kui inimesed saavad omavahel avatult rääkida, teha ettepanekuid töökorralduse kohta või lihtsalt oma mure kurta nii, et sellele on kuulajat. Vaimse tervise alus nii tööl kui mujal elus on suhted, kus on usaldus, pole tagarääkimist või kiusu.
Selliste suhete kujundamisel ja loomisel on oluline roll täita juhil. Lisaks oma inimeste tööalaste ja tööväliste tegemiste vastu huvi tundmisele saab eeskuju näidata ning end avada. Kui seda teha, siis avanevad töötajad.
Riik saab lõpetada hoolijate karistamise
Oma osa saab teha ka riik. Ettevõtete ühendused on juba aastaid rääkinud, et riik saab kasutada ära tööandjate huvi töötajate tervisesse panustamiseks ja võiks lõpetada nende ettevõtete karistamise, kes seda teha soovivad.
Kasutan teadlikult sõna „karistama“, sest tänane seadusandlus lubab erisoodustusmaksu vabalt panustada selleks 400 eurot aastas. See summa on hinnatõusule ammu jalgu jäänud ning sellega hüvitada lubatud teenuste valik tahab laiendamist vaimse tervise osas, sest on täna liigselt spordi poole kaldu. See on koht, kus seadusandja saab õiglust jalule seada ja tervist toetada.
Artikkel ilmus Äripäeva arvamusrubriigis.
