Järgmisel nädalal stardib Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 erinäoline programm, mille hulka kuulub ka vaimsele tervisele tähelepanu suunav projekt “Peaasi ajab naerma!”. Lähtuvalt projekti eesmärgist mõjutada Eesti psühholoogilist kultuuri ning olla toetavam ja avatum, soovivad korraldajad näidata ka seda, et vaimne tervis puudutab meid kõiki ning sellest võib rääkida igal pool. Milline on huumori mõju inimese tervisele ning kuidas kasutada huumorit vaimsest tervisest rääkimisel, räägib “Peaasi ajab naerma!” projektijuht Sandra Liiv.
Huumori mõju on teaduslikult uuritud
Sandra sõnul sai projekt alguse SA Tartu 2024 enda ideest, mille peale panid Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise aktiivsed liikmed paika esimese projekti plaani. Pika arendustegevuse tulemusel joonistus esialgsetest mõtetest välja kolm konkreetsemat suunda: vaimse tervise kohvik, vaimse tervise impro ja vaimse tervise stand-up.
“Kõiki neid ühendas laiem eesmärk: mõjutada meie psühholoogilist kultuuri olemaks toetavam ja avatum ning näidata, et vaimne tervis puudutab meid kõiki ja sellest võib rääkida igal pool. Vaimne tervis ei tähenda alati muret – sellest võib rääkida ka natukene kergemas võtmes, kasutades näiteks huumorit,” räägib ta.
Kuid miks rääkida tõsistest teemadest huumori abiga? “Hästi lihtsalt öelduna on nii, et kui me naerame, toodab meie aju aineid, mis tõstavad tuju ja vähendavad stressi. Naermine aitab vähendada pingetunnet ning lõdvestuda nii lihastel kui meelel. Lisaks toodab meie keha naeru tulemusel naturaalseid valuvaigisteid, mille tulemusel tunneme vähem valu,” selgitab Sandra.
Uuringutega on tõestatud, et huumor suurendab heaolu, parandab füüsilist tervist ning aitab toime tulla stressirohkete sündmustega – seega on naermisest otsene kasu. “Inimesed armastavad naerda ja huumor on hea viis rasketest teemadest rääkida, võtab maha pinge, vähendab häbimärgistamist ning võimaldab sõnumit kergemini edastada.”
Vaimse tervise kohvikud on väga populaarsed
Ehkki Tartu 2024 avalöök antakse sel nädalal, on “Peaasi ajab naerma!” projekti eeltegevused käinud juba rohkem kui kaks aastat. Projekti keskmeks on vaimse tervise kohvikud ehk turvalised vestlusnurgad, kus vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlik on inimese jaoks olemas ja valmis teda toetavalt kuulama. Kui alguses oli kavas korraldada kokku 12 vaimse tervise kohvikut, siis tänaseks on kohvikuarutelusid toimunud rohkem, kui esialgu plaaniti– kohvikud on osutunud nii populaarseks, et nendest on saanud osa üle 200 inimese.
“Leidsime koos vabatahtlikega, et kohvik täidaks paremini oma eesmärki, kui saaksime seda korraldada regulaarselt. Tänu vabatahtlikele, kes on olnud valmis panustama igal kuul ning kohvikutele, kes on meid lahkelt vastu võtnud ja igakülgselt toetanud, oleme saanud juba ainuüksi 2023. aastal korraldada 45 kohvikut. Tartust alguse saanud idee on vabatahtlike toel liikunud ka Viljandisse, Pärnusse, Kuressaarde ning Tallinnasse,” kirjeldab Sandra.
Eksimine on kingitus
Lisaks kohvikutele on improkomöödiateatri Ruutu10 eestvedamisel saanud alguse vaimse tervise impro harrastusgrupid. Tänaseks on inimestel nii Võrus, Värskas, Viljandis, Põlvas, Keenis, Pukas kui ka Tartus võimalik osaleda gruppides, kus saab muremõtted korraks pausile panna ning õppida vaimset tervist toetavaid mõtteviise. “Näiteks seda, et eksimine on kingitus, üksteist saab toetada ning on täitsa okei ka täiskasvanud inimesena lollitada ning mängida. Impro kogemine on lihtsalt nii vabastav ning kes meist ei vajaks pausi oma muremõtetest?”
Samasugust kosutavat pausi pakub ka kirjutamine – nii löödi käed Kinoteatriga ning valiti välja 22 inimest, kellel on isiklik lugu vaimse tervisega, ning kes kandideerisid nalja kirjutamise koolitusele. Tänaseks on koolitus läbi saanud ning 12 neist astuvad õige pea lavale Peaasi.ee ja Kinoteatri stand-up õhtutel.
Peaasi projektijuhi sõnul on kõik need tegemised vajalikud selleks, et inimesed ei läheks näost valgeks, kui nad kuulevad sõnapaari “vaimne tervis” ega arvaks, et et neil sellist “asja” ei ole. “Tegelikult on meil füüsilise tervise kõrval ka vaimne tervis, mille eest igapäevaselt hoolt kanda. Ja kui see teema meid kõiki juba niikuinii puudutab, siis võime sellest ju täitsa vabalt ka igal pool ka omavahel rääkida,” märgib Sandra.
Kuidas üritustel osaleda?
“Peaasi ajab naerma!” raames toimuvatel üritustel võivad osaleda kõik inimesed, kes seda vähegi soovivad. “Suuremale publikule mõeldud sündmustest tasub juba sellepärast osa võtta, et uuringud ütlevad, et naerame koos teistega 30 korda tõenäolisemalt kui üksi olles!” lisab Sandra.
Juba 6. veebruaril stardivad stand-up õhtud “Vaimne tervis on nagu porgand”, samuti on inimesed oodatud liituma vaimse tervise improkomöödia harrastusgruppidega, mille osas leiab info Peaasi kodulehelt.
13. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline improfestival, kus saab osaleda töötubades ning nautida etendusi nii Eesti kui UK improtajatelt.
Iga kuu viimasel laupäeval on inimesed oodatud toimuvasse vaimse tervise kohvikusse Tartus, Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Tallinnas. Vabatahtlike kohaloleku aegade ning keeleoskuse osas leiab info nädal enne kohviku toimumist Peaasi veebist.
“Ma loodan, et kõik, kes tunnevad, et vajavad kedagi, kes lihtsalt kuulaks neid toetavalt ega annaks hinnanguid, vaid oleks nende jaoks olemas, leiavad tee vaimse tervise kohvikusse. Ehk aitab see ära hoida nii mõnegi lumepalli suuremaks veeremise,” sõnab ta lõpetuseks.
