Fotode muutmine on lihtsam kui kunagi varem: kui varem kulus soovitud tulemuse saavutamiseks rohkem aega, energiat ja oskusi, siis tänaseks võib igaüks oma näolapi siledamaks ja säravamaks võõbata vaid ühe lihtsa nupuvajutusega. Samuti koguvad järjest rohkem populaarsust töötlemisrakendused, mis muudavad pildistatud inimese keha peenemaks või kehtivatele ilustandarditele vastavamaks. Küll aga selgub värskematest uuringutest, et sellise käitumise taga peitub nähtamatu vaimse tervise oht.
Soovitud tulemust on imelihtne saavutada
Londoni Ülikooli uuringust selgub, et ligikaudu 90% küsitletud 18–30-aastastest naistest kasutavad aeg-ajalt oskuslike filtrite võlujõudu näiteks näonaha ühtlustamiseks, hammaste valgendamiseks ja lõuajoone, ninakuju või kehaproportsioonide moonutamiseks. Aina võimekamateks saavate rakenduste, filtrite ja AI tehnoloogia abil on soovitud tulemust imelihtne saavutada, kuna sageli on moonutamiseks sobilik filter vaid paari näpuliigutuse küsimus.
Uuringu käigus küsitletud naiste hulgas joonistus välja ka põhjus, miks selliseid filtreid kasutatakse – tihtipeale kannustab neid tugev ühiskondlik surve, mille ajel peaksid kõik inimesed teatud standarditele vastavad välja nägema. Siin aga liitub valemiga veel tegureid nagu näiteks üleüldine madal enesehinnang ning negatiivne kehapilt: nimelt kasutavad uuringute järgi filtreid rohkem just need, kes pole endaga rahul ning sooviksid midagi oma välimuse juures parandada, et kehtivatele ideaalidele vastata.
Iluideaalid on teadupärast iseloomulikud vaid teatud ajaperioodile: kui varem oli trendikas paista fotodel võimalikult peenike, on uueks standardiks saanud kehakumerusi rõhutada – sellega saab rakendus kiiresti hakkama ning tulemus jääb seejuures nii loomulik, et ka kogenumal silmal on raske illusioonist läbi näha. Nii võib ekslikult tekkida arusaam, justkui see, mis sotsiaalmeediast vastu vaatab, ongi päriselu.
Filtrite kasutamine teeb enesetundele karuteene
Kuivõrd inimese loomuses on end teistega võrrelda, käivitab pidev filtrite kasutamine sarnase mehhanismi. Seda väikese, ent seejuures olulise erinevusega – nimelt ei võrrelda selle käigus ennast enam teistega, vaid filtri või töötluse läbinud versiooniga iseendast. Paratamatult tekib selle käigus paljudel retooriline küsimus: “Miks ma ei võiks välja näha selline nagu sellel fotol?” Tulemuseks võib olla olukord, kus filtrite kasutamine ja iseenda välimuse töötlemine muutub harjumuseks, millel on kahjulik mõju meie vaimsele tervisele, põhjustades ärevust ja rahulolematust iseendaga.
Siiski pole küsimus ainult soovitud tulemuse saavutamises: teine uuring on toonud välja, et ainuüksi enda foto “ilusamaks” või kehtivatele ilustandarditele vastavamaks töötlemine mõjutab negatiivselt noorte naiste vaimset tervist, kutsudes esile meeleolulanguse. Kuivõrd oma keha või nägu muutub töötlemise käigus justkui objektiks, mida vastavalt enesetundele või soovitule moonutada või lihvida, peitub siin oht, et selline käitumine mõjutab inimese emotsioone ja kehalisi aistinguid. See põhjustab omakorda näiteks tuimust, mida piltide pideva töötlemise tõttu sageli tuntakse.
Kuid ohtusid on veelgi: kui rahulolematus oma väljanägemisega hakkab mõjutama inimese vaimset tervist, viib see sageli näiteks keha düsmorfilise häire (BDD) väljakujunemiseni, mille puhul idealiseeritakse kehtivaid ilustandardeid veelgi rohkem. Kui aga pilte töödelda liiga palju ja liiga tihti ning see hakkab mõjutama inimese minapilti, võib seetõttu välja kujuneda sotsiaalärevus ehk hirm teisi päriselus kohata. Hirm, et päriselus pole võimalik filtreid rakendada, viib sageli näiteks sotsiaalsete ürituste ja silmast-silma kohtumiste vältimiseni.
Kuid siiski on oluline teadvustada, sotsiaalmeedia pole üdini kahjulik tegur – kuivõrd selle abil saame püsida suhtluses lähedastega, lahutada meelt ning tutvuda teemadega, mis meile tõeliselt huvi pakuvad, toob Psychology Today välja neli soovitust, kuidas kasutada sotsiaalmeediat ja filtreid nii, et see sinu vaimset tervist ei koormaks:
- Kasuta pilte teadlikult
Ole teadlik sellest, kui tihti ja kui kaua sa fotode töötlemiseks aega võtad ning kuidas töödeldud piltide postitamine sind ennast tundma paneb. Mõtle näiteks sellele, kuidas tunned end enne ja pärast foto töötlemist või filtri kasutamist – kas tundsid end selle käigus hästi?
Kui sa endast mõne pildi sotsiaalmeediasse postitad, analüüsi enda käitumist ja mõtle, kas käid ehk liiga tihti vaatamas, kes ja kuidas sinu fotole reageerisid. Vastused nendele küsimustele võivad aidata sul teadlikult sotsiaalmeediat kasutada ning enesehinnangut tõsta.
- Mõtle sõnumile, mille sa iseendale saadad
Iga kord, kui sa oma fotol mõnda ilufiltrit kasutad, ütleksid sa seeläbi justkui endale, et ei näe selleta piisavalt hea välja. Mõtle, kas filtritega või osavalt töödeldud foto postitamisele järgnevad reaktsioonid nagu laigid ja kommentaarid pakuvad sulle tõelist rahulolutunnet või mitte. Samuti võid mõtiskleda, kas kasutatavad filtrid muudavad sinu välimust nii palju, et inimestega silmast-silma kohtumine tekitab ärevust, kuna kardad, et võib-olla on sinu välimuse puhul midagi sellist, mida fotodelt ei leia.
- Vali sotsiaalmeedia asemel sotsiaalsed tegevused
Kui veedaksid vähem aega fotode töötlemiseks ja postitamiseks, jääks sul ehk rohkem aega meeldivateks tegevusteks õues, sõpradega kohtumiseks või millegi loomingulise ettevõtmiseks. Miks mitte vahetada vestlusaknad päriselus toimuvate kohtumiste vastu?
- Hinda ja väärtusta end sellisena, nagu sa oled
Just meie vead ja puudused teevad meid huvitavateks, ausateks ja autentseteks inimeseks. Väärtusta end sellisena, nagu sa oled, ja proovi saada endaga parimaks sõbraks. Teadvustades oma puudusi, saad teadlikumaks ka iseenda olemusest – just sellisena, nagu sa loodud oled.
Soovitusi, kuidas oma kehasse paremini suhtuda ning endaga paremini läbi saada, leiad ka Peaasi leheküljelt.
