Erinevate uuringute kohaselt on globaalselt märgata suvekuuma tõttu aset leidnud surmade arvu kasvu. Kuidas kuum suvesoe inimese tervist mõjutab, millised protsessid inimese organismis kuuma ilma tõttu aset leiavad ning mida suvise kuumalaine ajal tähele panna, räägib perearst dr Triinu-Mari Ots.
Lapsevanemad kipuvad ennast unustama
Suviste kuumalainete osas on kõige enam ohustatud beebid, väikelapsed ja eakad inimesed, kes kuumuse talumisel rohkem tähelepanu vajavad. “Beebidel on suur oht ülekuumeneda, kuna neil toimub kehatemperatuuri tõus välistemperatuuri toimest tingituna oluliselt kergemini kui täiskasvanutel. Alati peab jälgima, et beebid ja ka väikelapsed ei oleks pikalt päikese käes ning pea oleks kaetud,” toonitas ta.
Perifeersete veresoonte laienemine võib mõjutada ka pea veresooni, mis omakorda tähendab, et kuumal suvepäeval võib palja peaga olles tekkida peauimasus, peavalu või minestamine. Ehkki laste heaolu eest hoolitsemine on tihti vanemate prioriteet, ei tohiks seejuures unustada ka iseenda eest hoolitsemist. “Me kõik oskame kaitsa oma lapsi kuumal suvepäeval, pannes neile mütsi pähe, aga iseenda lihtsalt unustame,” nentis perearst.
Lisaks lastele on suurem oht vedeliku tasakaaluhäire tekkeks südame- ja neeruhaigustega inimestel – selle tõttu võivad aset leida ka teadvusekaotused ja kukkumised. “Südamehaigetel ja perifeersete veresoonte haigustega inimestel on suurem oht teadvusehäire ja sellest tingitud kukkumiste tekkeks. Seega peaks kuumal suvepäeval olema päikese käes viibides kindlasti peakate, mis päikese otsest mõju vähendab.”
Vee tarbimine on olulise tähtsusega
Ennekõike on halb enesetunne põhjustatud suurest vedelikukaost – nimelt kasutab inimese organism tõeliselt kuuma ilma korral nahka oluliselt rohkem eritusorgani rollis. “Me higistame ja kaotame palju vett ning ka mineraalaineid. Isegi, kui me iga kord ei märka, et nahk oleks märg ja me higistame – nagu juhtub enamasti saunas, sportides –, üritab keha säilitada oma normaalset temperatuuri veresoonte laienemisega perifeerias ja suurenenud vedelikukaoga läbi naha.”
Seega peab palavaga arvestama ka varjatud vedelikukaoga ja kindlasti jälgima, et organism saaks piisavalt lisavedelikku. Lihtsamalt öeldes: rohkem vett. “Vedelikupuudus organismis võib põhjustada peavalu, uimasust ja väsimust ning krooniliste haigustega inimestel võib oluliselt halveneda neerufunktsioon,” tõi ta välja.
Et erinevad toidud, sealhulgas näiteks puu- ja köögiviljad, sisaldavad samuti vett, on raske rangelt määratleda, milline kogus nii-öelda puhast vett on igapäevaselt piisav. Tervise Arengu Instituudi Eesti liikumis- ja toitumissoovituste põhjal vajab täiskasvanud inimene vett iga oma kehakaalu kilogrammi kohta umbes 35 ml.
Selle teadmise baasil saab välja arvutada, et umbes 60 kilogrammi kaaluv naine võiks päevas juua umbes 2,1 ning 90-kilogrammine meesterahvas umbes 3,2 liitrit vett. Sinna hulka kuuluvad ka vett sisaldavad toidud ja joogid nagu supid, puu- ja köögiviljad, mahl, tee ja palju muud. Samuti on higistamise korral hea tarbida nõrgalt soolakat vett, mis aitab taastada organismi soolade varusid.
Päikesekaitsekreemi kasutamine on ülioluline
Tänaseks on teada, et päikesekiirgus on suurim riskifaktor melanoomi tekkeks – ligi 70% juhtudest saab just päikesekiirgust lugeda melanoomi tekkepõhjuseks. “Loomulikult ei saa väita, et iga päikesepõletus kohe vähini viib, kuid ühe peamise riskifaktorina peab seda alati arvestama. Eriti ohtlikuks peetakse päikesepõletust lapseeas,” märkis Triinu-Mari Ots.
Kui levinud arvamuse kohaselt võiksid õhukesed riided inimest päikesepõletuse eest kaitsta, siis tegelikult see tõele ei vasta. “Intensiivse päikesega ei pruugi ka kerge riietus anda piisavalt kaitset päikesepõletuse eest, mistõttu suvisel ajal väikeste lastega päikese käes viibides tasub laste nahale igal juhul kanda 50 päikesekaitsefaktoriga päevituskreemi või jälgida, et riided oleksid spetsiaalse UV-kaitsega.”
Seejuures võiks päikesekaitsekreemi kasutada mitu korda päevas ning jälgida, et kaetud saaksid ka kõrvad, kukal, käed ja muud kehaosad, mida on kerge kreemitades unustada – näiteks jalad ja varbad, mis pidevalt päikesele eksponeerituna esimesena ära põlema kipuvad.
“Ohutut päikese käes viibimise aega on raske öelda – see sõltub inimese nahatüübist ja päikesekiirguse intensiivsusest,” ütles ta. Küll aga ei pea paika tõde, et päikesekaitsekreemi kasutamisel nahk jumekaks ei muutu. “Terve ja päevitunud jume saab nahale ka päikesekaitsekreemi kasutamisel ning päikese käes mõistlikult viibides,” sõnas perearst.
Suvi on nautimiseks
Dr Triinu-Mari Ots soovitab suvesooja küll nautida, kuid säilitada liiga palavatel päevadel vajalik mõõdukus. “Minu peamine soovitus on elada täisväärtuslikku ja rõõmu pakkuvat elu, hoides samal ajal ka oma vaimset tervist ja mitte üleliia muretseda,” ütles ta.
Et järjepidev tervislik eluviis on soovitatav aastaringselt, tuleb ka suvel palavaga jälgida, et ööuni oleks kvaliteetne, liikumine regulaarne ja toitumine teadlik. “Suvel on ehk tavapärasem, et palavaga suurt isu ei ole – siis võib oma keha usaldada ja asendada rasked toidud suviste vitamiinidega ehk kohalike marjadega ja köögiviljadega.”
Kindlasti tuleb arvestada suurema vedelikukuluga ja juua piisavalt vett. “Siinkohal on õige meeldetuletus, et ka lahja õlu ja siider igapäevase suvepalavuse leevendamiseks ei ole kõige tervisesõbralikum valik,” lisas ta.
Liikumise osas tasub ennast kuulata ja usaldada oma keha – jahedas metsas sörkjooks kõlab nagu tervislik plaan, aga kuumal asfaldil end jooksutempos piitsutada võib olla kehale liigne väljakutse.
“Kõige olulisem on ennast armastada ja endast hoolida, teha seda, mis on me kehale ja hingele just kõige parem, lubades endale puhkehetki ja nautida imeilusat Eestimaa suve,” ütles ta lõpetuseks.
