Rahvusvahelisel maksavähi teadlikkuse kuul võetakse ülemaailmselt oktoobris fookusesse maksavähki haigestumise ohutegurid. Maksavähi ennetuses on väga oluline teada riske, kuna enam kui 90% maksahaigustest on teadliku tervisekäitumisega ärahoitavad.
Maks täidab inimese suurima siseelundina peamiselt organismi sattunud mürgkainete kahjutukstegemise ülesannet. Kuigi maksarakkudel on võime kiiresti taastuda, tekitavad teatud geneetikast või elustiilist põhjustatud riskitegurid maksakoes pöördumatuid muutusi, mille tagajärjeks võib olla maksavähk. Eesti inimestel esineb küll maksavähki suhteliselt harva, meestel mõnevõrra sagedamini, ent vähiregistri andmetel oli 2020. aastal Eestis kokku 152 maksavähi esmast haigusjuhtu, mis on siiski suur number.
Maksavähi riskifaktorid on aga paljuski mõjutatavad inimese enda tervisekäitumisega. Hinnanguliselt elab krooniliste maksahaigustega (chronic liver disease, CLD) üks inimene viiest, ent rohkem kui 90% maksahaigustest on ärahoitavad, kui teada maksavähi peamisi tekkepõhjuseid ja riskifaktoreid.
Alkoholi liigtarbimine
Kuigi alkoholi kasutamise mõju võib olla väga erinev, on leitud, et juba väike kogus igapäevasel kasutamisel võib hakata maksa kahjustama. Enamasti lisandub alkoholitarbimisele veel mõni täiendav riskifaktor nagu alatoitumine, ülekaalulisus või kaasuvad haigused (südame-veresoonkonna haigus, diabeet jt ainevahetushäired).
Maksa alkoholtõbi esineb kolmes vormis: alkoholmaks (ehk rasvmaks), alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos (maksa sidekoestumine). Kuigi vahel ei anna maksa alkoholtõbi endast mingit märku, on peamisteks haigusnähtudeks sooleveritsus, nähtava põhjuseta sinikad, väsimus, kollatõbi, kiirenenud alkoholi mõju, sügelus, paistes jalad, veriokse ja söögiisu kadumine.
Mitte-alkohoolne rasvmaks
Rasvmaksa iseloomustab ülemäärane rasva kogunemine maksa. Ka siin mängivad rolli eelkõige ainevahetushäired, näiteks ülekaalulisus, insuliinresistentsus ja 2. tüübi suhkruhaigus. Haiguse arenedes tekib põletikuline seisund, mida nimetatakse mitte-alkohoolseks steatohepatiidiks.
Viirusliku põletiku, alkoholi liigtarvitamise või rasvmaksa agressiivse vormi korral asendub aastate jooksul maksakude sidekoega ja maks ei suuda korralikult funktsiooneerida. Seda seisundit nimetatakse maksatsirroosiks. Vaatamata esialgsele võimalikule sümptomite puudumisele võib tsirroosist välja areneda maksarakuline vähk. Seetõttu on väga oluline maksatsirroosi patsientide regulaarne jälgimine erialaspetsialisti juures.
Hepatiidi põdemine
Tänu aktiivsele B-hepatiidi viiruse (HBV) vastasele vaktsineerimise on HBV esinemissagedus
Euroopas on suhteliselt madal. B-hepatiidi eripära tõttu ei pruugi maksavähi
väljakujunemiseks tekkida eelnevalt tsirroosi ja seega võib juhtuda, et kaebusteta maksarakk-vähi patsient ei satu õigeaegselt arstide vaatevälja. Seetõttu on väga oluline B-hepatiidi patsientide regulaarne jälgimine.
C-hepatiidi (HCV) vastu kahjuks vaktsineerida ei saa. Hea on aga, et HCV saab enamikul juhtudel 2–3 kuu jooksul edukalt välja ravida. Vaatamata sellele võib väikesel osal patsientidel maksarakk-vähk siiski tekkida. Seetõttu vajavad ka nemad regulaarset jälgimist erialaspetsialisti juures.
Maksavähki on raske varakult avastada
Vaevused maksahaiguse alguses on suhteliselt tagasihoidlikud. Maksavähile võivad viidata mitmed väga üldised haigusnähud, näiteks isutus, kaalulangus, lihasnõrkus, aga ka paljud vähem üldised sümptomid nagu valu paremal ülakõhus, naha kollasus, hallikasvalge väljaheide, kohvipruun uriin, astsiit (liigne vedelik kõhuõõnes), seedetrakti verejooks. Selliste haigustunnuste korral on soovitav konsulteerida perearstiga, kes suunab vajadusel patsiendi kontrolli eriarstide juurde.
Kui Sa ei ole kindel, kas peaksid muretsema oma alkoholitarvitamise pärast, saad alustada riskide hindamisega ka omal käel ja täita AUDIT küsimustiku. Kui Sul tekib kahtlus, et kuulud maksavähi riskigruppi, saad alustada riskikalkulaatori täitmisega.
