Hambasäsi tüvirakud: uudne suund hulgiskleroosi ravis

Sclerosis multiplex on kesknärvisüsteemi haigus, mis võib mõnel juhul lõppeda liikumisvõime kaotusega.Foto: shutterstock

Eelmises blogipostituses oli juttu hulgiskleroosi (sclerosis multiplex) ravist vereloomeliste tüvirakkudega (HSC). Selle meetodi tõhusus on end selgelt tõestanud. Täna räägime koeloomeliste ehk mesenhümaalsete tüvirakkude (MSC) kasutamisest sama haiguse ravis.

Hulgiskleroosi ravi on mitmetahuline: tuleb pärssida immuunreaktsiooni ja parandada kahjustatud kesknärvisüsteemi. MSC-d täidavad mõlemad kriteeriumid ja pakuvad seega hulgiskleroosi raviks suurepäraseid võimalusi. Neid tüvirakke saadakse peamiselt nabaväädikoest ja hambasäsist, kuid ka luuüdist ja rasvkoest.

Kuna hambasäsi tüvirakud (DPSC-d) pärinevad närviharja rakkudest, on neil kasulikke lisaomadusi. Need on tihedamas seoses närvirakkudega kui mujalt pärinevad MSC-d. Seetõttu ongi hambasäsi tüvirakud potentsiaalselt sobivamad kui teised MSC-d kesknärvisüsteemi häirete, sealhulgas hulgiskleroosi raviks.

Mida on uuringud näidanud?

Reinhard Hohlfeld kogus kokku 15 aasta jooksul tehtud uuringud, kus hulgiskleroosi raviti koeloomeliste tüvirakkudega. Uurides nii ohutust kui efektiivsust, tegid teadlased järelduse, et koeloomelised tüvirakud aitavad hulgiskleroosiga patsienti.

Panayiota Petrou koos oma kolleegidega tegi randomiseeritud topeltpimeda platseebo-kontrollitud uuringu, kus osales 48 progresseeruva hulgiskleroosiga patsienti. Neist pooled said tüvirakuravi ja pooled platseebot (s.o kontrollravim, mis ei sisalda toimeainet). Tulemuseks oli väga suur erinevus platseebo ja tüvirakuravi grupi vahel. Enamikul tüvirakuravi saanud patsientidel paranes seisund märgatavalt ja nad said ravist märkimisväärset kasu.

Kuidas koeloomelised tüvirakud aitavad sclerosis multiplex’i korral?

Hulgiskleroosi korral ründab immuunsüsteem närvikiude ja neid ümbritsevat kihti, müeliini, tekitades seal põletiku ja põhjustades selle hävimist. Koeloomelised tüvirakud aitavad just nende protsesside vastu, kuna nad:

  • reguleerivad immuunsüsteemi;
  • vähendavad põletikku ja kaitsevad närvikude;
  • asendavad kahjustatud kude;
  • stimuleerivad uute rakkude kasvamist – st aitavad taastada närvikiude ümbritsevat müeliini.

Näide elust

Suurbritanniast pärit 37-aastane naine sai 2012. aastal ravi Swiss Medica Clinicus. Tema ravimisel kasutati luuüdist ja rasvkoest saadud mesenhümaalseid (koeloomelisi) tüvirakke.

2008. aastal diagnoositi patsiendil primaarne progresseeruv hulgiskleroos. Kolme aasta jooksul olid tema sümptomid halvenenud: probleemid nägemisega olid suurenenud, käte jõudluse tase oli langenud, pearinglus ja -valu sagenenud, samuti valu ja jäikus jalgades; kõndida ja kirjutada oli väga raske; nõrkus, väsimus ja depressioon olid püsivad.

Pärast ravi tundis patsient end väsinuna, kuid depressiooni ei olnud ja tuju oli märgatavalt paranenud. Enamik sümptomeid olid oluliselt vähenenud. Peavalu, pearinglust ja nägemishäireid siiski esines, kuid palju madalama intensiivsusega. Ravimisel tüvirakkudega kõrvaltoimeid ei olnud.

Kuus kuud pärast ravi oli patsient täis optimismi, sest oli toimunud märgatav paranemine. Ta suutis teha pikki jalutuskäike, valu või lihaste jäikust esines harva. Kõndimisega oli veel raskusi, kuid tasakaal ei olnud enam probleemiks. Jäsemete nõrkust oli oluliselt vähem. Nägemine ei olnud päris selge ning kirjutamine oli pisut keeruline, kuid peavalud ja -ringlus olid võrreldes kolme kuu taguse ajaga tunduvalt vähenenud. Patsiendi seisund paranes ligi 80% ulatuses.

Hambasäsi tüvirakud hulgiskleroosi ravis

Varasemates uuringutes on kasutatud luuüdist ja nabaväädist saadud koeloomelisi tüvirakke. Tüvirakkude kogumine luuüdist on väga keeruline, sest kogumisprotsessi invasiivne iseloom (operatsioon) võib põhjustada füüsilisi tüsistusi nii doonorile kui retsipiendile.

Nabaväät on suurepärane allikas, kuid sealt saab tüvirakke võtta vaid korra elus – sündimisel. Hambasäsi tüvirakke saab väga hõlpsalt kas väljakukkuvast piimahambast või täiskasvanu tarkusehambast.

Hambasäsi tüvirakud eraldati esmakordselt hambasäsist 2000. aastal (Gronthos et al., 2000).

Neile rakkudele on iseloomulik erakordselt suur paljunemis- ja diferentseerumisvõime. Nad suudavad areneda närvirakuks ning taastada närvikude.

Hambasäsi tüvirakkudest lähemalt

Hambasäsi tüvirakkudest eraldub mitmeid troofilisi faktoreid ja tsütokiine, mis avaldavad soodsat toimet neurodegeneratiivsete haiguste – nii hulgiskleroosi, Alzheimeri tõve (AD), Parkinsoni tõve, amüotroofilise lateraalskleroosi jm korral. Seetõttu on hambasäsi tüvirakud teadlaste eriliseks huviobjektiks.

Uuringud näitavad, et neurotroofsed faktorid, gliiarakkudest tulenev neurotroofne faktor (GDNF), neurotrofiin-3 (NT-3), aju neurotroofne faktor (BDNF) ja veresoonte endoteeli kasvufaktor (VEGF)) kaitsevad närvikude (Nosrat et al., 2004; Sakai et al., 2012).

Kuna hambasäsi tüvirakkudel on neurotroofsete toimete avaldumine tugevam kui näiteks rasvkoe koeloomelistel tüvirakkudel, siis võib ravi nendega pakkuda uut taset neurodegeneratiivsete haiguste ravis (Mead et al., 2014). Hamba tüvirakkude siirdamine kaitseb närvirakke hävimisest ja vähendab koekahjustusi ajus (Nito et al., 2018).

Allikas: Elumus

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.