“Mõne haiguse või tervisliku seisundi tõttu ei sobi teatud ravimid kõigile patsientidele. Seepärast on hea, et saadaval on erineva toimemehhanismi ja ohutusprofiiliga valuvaigistavaid ravimid – kui patsient peab teatud valuvaigistit vältima, siis on tal olemas alternatiiv,” rääkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
“Lisaks võib ka valu olemus mõjutada seda, millise toimeainega valuvaigistit peaks patsient kasutama. Enne ravimi ostmist tuleks nõu pidada apteekriga ja enne ravimi võtmist lugeda infolehte,” tõi ekspert välja.
Käsimüügis leiduvad valuvaigistavad toimeained jagunevad kahte rühma:
- Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA, inglise keeles NSAID – non-steroidal antiinflammatory drug): diklofenak, ibuprofeen, naprokseen, deksketoprofeen ja ketoprofeen
- Teised valu- ja palavikuvastased ained: atsetüülsalitsüülhape ja paratsetamool
MSPVA rühma ravimitel on ka põletikuvastane toime
“Ibuprofeen, ketoprofeen, deksketoprofeen ja naprokseen on propioonhappe derivaadid, diklofenak äädikhappe derivaat. Kõigil neil on põletiku (turse) vastane, valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Nende ravimite toimel väheneb kehas prostaglandiinide tootmine, mis põhjustavad valu, põletikku ja palavikku,” selgitas Uusküla.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
