Eesti esimene nõuandeliin: 15 aasta jooksul on tänu mürgistusteabekeskusele vähenenud kiirabi koormus

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder tõdeb, et mürgistuste esmaabi kohta liigub arvukalt rahvapärimuslikke lähenemisi.Foto: Sven Tupits

Täna 15 aastat tagasi, 6. oktoobril 2008 avati Eestis mürgistusinfoliin 16662. Tegemist oli Eestis esimese nõuandeliiniga, mis hakkas abistama inimesi, kellel oli mürgistuskahtlus. Nüüdseks on mürgistusteabekeskus andnud abi kümnetele tuhandetele inimestele. 

Tänu mürgistusinfoliinile on vähenenud haiglate ja kiirabi koormus, sest inimesed saavad abi infoliinilt 16662. Kui mürgistusteabekeskus tegevusega alustas, tegi kiirabi mürgistuskannatanute juurde pea 2500 sõitu aastas, nüüd on see number 600. 

Samuti on paranenud inimeste oskus anda õiget esmaabi juba kodus. “Inimeste teadlikkus mürgistustest on tõusnud. Enamasti ei ole mürgistuse puhul vaja haiglasse pöörduda, vaid mürgistusinfoliini õde-konsultandid jagavad juhiseid, mida järgides saab ka kodust lahkumata olukorra kontrolli alla,” ütleb mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. 

Mare Oder tõdeb, et aastate jooksul pole mürgistusinfoliinile pöördumiste põhjused palju muutunud. Põhilised mured, millega mürgistusinfoliinile helistatakse, on ennekõike seotud kemikaalidega, teisel kohal on ravimid ning kolmandal loodusmürgid. Pea 90% juhtumitest leiavad aset kodus ning kõige enam on need seotud kuni kolmeaastaste väikelastega. 

“Sagedased on kõned lapsevanematelt, kes on näiteks kogemata ajanud segamini D-vitamiini pudeli ja eeterliku õli. Sellises olukorras ongi õige mürgistusinfoliinile helistada ja juhtumit võimalikult täpselt kirjeldada. Õde-konsultant jagab seejärel juhiseid, mis sõltuvad sellest, milline eeterlik õli alla neelati,” kirjeldab Oder.

Vajadusest mürgistusinfoliini järele räägiti juba sajandivahetusel. “Kemikaalide maailm kasvas 2000. aastate alguses tohutu kiirusega, ravimiinfo samamoodi,” meenutab Oder teabekeskuse avamisele eelnenud aastaid. “Euroopa Liidu poolt oli juba ammu suunis antud, et igas liikmesriigis peab olema mürgistusteabekeskus,” lisab ta.

Kuna 2008. aastal oli majanduslangus, jäi uue mürgistusteabekeskuse käivitamine väikese eelarve tõttu kahe spetsialisti õlule – eestvedajateks olid praegune mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ning toona ülikoolist tulnud noor arst Kristiina Põld. “Me olime kahekesi ja meil oli 1,3 miljonit inimest, keda informeerida, et uus mürgistusinfoliin ja teabekeskus on olemas,” meenutab Oder. 

Kuigi maailma esimesed mürgistusteabekeskused loodi möödunud sajandil ning Soomes ja Põhjamaades juba aastal 1961, siis täna küsivad mitmed teised keskused üle maailma kogemusi ja nõuandeid just nimelt Eestist. Mürgistusteabekeskus on mentoriks mitmele uuele teabekeskusele. “Paljud mürgistuskeskused küsivad meie käest nõuandeid ja kogemusi seoses ennetustööga, nähes, kui palju on sellega võimalik teadlikkust tõsta,” sõnab Oder. 

Mürgistusteabekeskus on kompetentsikeskus, mis annab nõu ja esmaseid tegevusjuhiseid ägedate mürgistusjuhtumite korral. Lisaks mürgistusinfoliinile haldab teabekeskus mürgistusinfo andmebaasi. Mürgistusteabekeskus haldab ka antidootide varu ja infot.

Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemusega ja toksikoloogia valdkonna erikoolituse läbinud õed ja arstid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Rohkem mürgistusteavet saab mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.