Enne iga söögikorda või suupisteid võta hetk aega, et vastata paarile küsimusele.

• Missugune on minu nälja tase skaalal 1–10 (üks tähendab äärmist nälga, 10 võrdub kerge ebamugavustundega).
• Milline on minu hetkemeeleolu ja tunne? Kas märkad seost stressi või kehva tuju tekkides haarata söögi järele?
• Kas harrastad üldiselt mõistlikku söömist?

Mõistlik söömine tähendab, et sa ei söö ekraani taga, raamatut või ajalehte lugedes, tööd tehes. Et pöörad süües kogu oma tähelepanu toidule, mida parasjagu sööd.

Mõtle välja alternatiivid stressisöömingule

Koosta nimekiri alternatiivsetest toimingutest, mis võiksid muredest vabastada ja loe seda enne “paha-tuju-toidu” järele haaramist.

Näiteks võid söögiisu tekkides proovida mõne minuti sügavat hingamist või meditatsiooni. Teha jalutuskäigu naabruskonnas või väikese tiiru kodumajas.

Abi võib olla sõbraga telefoni teel vestlemisest või oma tunnete paberile ülestähendamisest.

Tervislikud toidud nähtavale

Nutikas on hoida tervislikumad toidud käeulatuses nähtaval. Ja vastupidi – peita suhkru- ning rasvarohked tooted kapisügavusse. Või neid koju üldse mitte osta.

Soovitused võivad tunduda küll vaid väike samm emotsionaalse söömise sõltuvusest vabanemiseks, kuid väiksest sammust saab alguse tervislike harjumuste kujundamine.

Kui kahjulike ampsude vältimine kohe ei õnnestu, ei maksa enda peale väga kuri olla, sest stressile vastu astumine võtab kahtlemata aega. Kui pingutused aga ka pikema aja jooksul liiva jooksevad, tasub abi saamiseks pöörduda professionaalse nõustaja poole.