Aeg puukentsefaliidi vastu vaktsineerida: kes võiksid kaitsesüsti kindlasti teha?

Nakatunud puuk kannab nakkust edasi vaid siis, kui on end ohvri külge kinnitanud ja asunud verd imema. Lihtsalt keha peal kõndiv puuk nakkust edasi ei kanna.Foto: Shutterstock

Alanud puugihooajal tasuks üle vaadata, kes võiksid mõelda enda vaktsineerimisele või kas oleks vaja varasemalt alustatud vaktsineerimisskeemi järgi teha tõhustusdoos. 

Puugid ärkavad talveunest ja alustavad elutegevust, kui ilmad muutuvad soojemaks. Endale toitu otsides asuvad nad liikuma eelkõige nende jaoks toitu pakkuvates piirkondades – metsades ja rohumaadel. Puuk toitub enda ohvrite verest, kelleks võivad olla linnud, närilised, väikeloomad, aga ka suuremad elusloomad, sealhulgas inimesed. 

Puugid ise haigusi ei põe, kuid olles nakatunud mõne looma kaudu, kannavad nad baktereid ning viiruseid endaga kaasas. Kõige tuntumad puugiga levivad haigused on puukborrelioos ning puukentsefaliit.

Borellioos on bakteriaalne haigus, mis on varajaste avastamise korral antibiootikumidega hästi ravitav. Puukborrelioosi vastu ei ole võimalik vaktsineerida ja selle läbipõdemisel ei teki ka püsivat immuunsust. Võimalik on korduv nakatumine.

Puukentsefaliit on aga potentsiaalselt raske kuluga viirushaigus, mille ravi on vastav sümptomitele. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Puukentsefaliidi ennetamiseks on olemas vaktsiin, mis sobib alates esimesest eluaastast.

Kes võiksid kindlasti vaktsineerimise peale mõelda?

Vaktsineerimise peale võiksid kindlasti mõelda inimesed, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, näiteks:

  • maapiirkondade elanikud, 
  • metsandus- ja põllumajandustöötajad, 
  • jahimehed, 
  • piirivalvurid, 
  • kaitseväelased.

Lisaks võiksid vaktsineerimise peale mõelda kõik lemmiklooma omanikud, kuna ka lemmikloomade kaudu võib puuk jõuda kontakti inimesega. 

Kuidas vaktsineerida?

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada. 

Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida nii oma perearsti juures, erakliinikutes kui ka apteekides. Vaktsineerida saavad täiskasvanud ja lapsed alates esimesest eluaastast.

Vaktsineerimise teenus on tasuline. Ühe vaktsineerimisteenuse hind on apteekides lastele 36-41€ ja täiskasvanutele 39-44€, ka erakliinikute vaktsineerimisteenus jääb samasse hinnaklassi, perearstikeskuses võib aga vaktsiinisüsti ka mõned eurod odavamalt kätte saada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.