Ta lisas, et liigne päikese käes viibimine võib põhjustada ka naha paksenemist, nahapõletikke, naha loomuliku elastsuse kadu, naha kasvajaeelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid. Samuti aitab liigne päevitamine kaasa ka naha enneaegsele vananemisele. 

“Päike võib põhjustada ka päikeseallergiat ehk naha fotosensibiliseerumist, mis tähendab, et nahk muutub valguse suhtes tundlikuks ning see väljendub naha ebanormaalselt ägedas reageerimises päikesevalgusele. Selline reaktsioon on võimalik, kui vahetult enne kiirguse toimet on tarvitatud mõningaid ravimeid või on kokku puututud kemikaalidega, sh näiteks mõned tualettveed, parfüümid, seebid,” tõi dr Veerus välja. Ka taimed, nagu karuputk ja petersell, ning mõnel juhul isegi päikesekaitsevahendid, võivad sama ilmingu põhjustada.

Kuidas päikesepõletusest taastuda?

Liiga kaua päikesekiirguse käes viibimise järgselt võib tekkida organismi üldreaktsioon – palavik, külmavärinad, unisus – mis viitab päikesepõletuse raskemale astmele. Sellisel juhul on põhjust kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet.

“Nii päikesepõletuse kui päikesepiste saamise oht varitseb eriti väikelapsi, ka peavad päevitamisega ettevaatlikud olema lapseootel naised ja rohkete kaasuvate haigustega inimesed ehk vanurid ja eriti südame-veresoonkonna või hingamisteede haigustegainimesed,” pani dr Veerus kõigile südamele. 

Päikesepõletuse korral esmaabi andes tuleb arsti soovitusel nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega. „Esmatähtis on ka organismi endasse taastada vedeliku varud, sest põletuse piirkonnast kaotame rohkelt vedelikku ning lisaks ka higistades. Tasub tarbida puhta vee asemel magusaid jooke või mineraalvett, et taastada vedeliku ja elektrolüütide kadu kehas. Apteegi käsimüügis olevaid põletusgeele ja -vahtusid võib kasutada, kuid allergilised inimesed peaksid olema nendega ettevaatlikud. Juhul kui valu segab uinumist, võib tarvitada valuvaigisteid,” tõi dr Veerus välja, mida päikesepõletuse korral teha. 

Tugevama päikesepõletuse korral tuleb vältida edasist UV-kiirguse kahjustavat toimet ja sümptomite, näiteks väsimuse ja külmavärinate, ägenedes pöörduda vajadusel EMOsse.

Kui päikesepistest kujuneb kuumarabandus

Dr Veerus kirjeldas, et päikesepiste kujunemisel kuumarabanduseks on hoiatavateks nähtudeks peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus. Nahk on kuum, pehme ja kuiv. Pulss kiireneb 160–180 löögini minutis, tekib hingeldus. Protsessi süvenedes võib teadvus häiruda nii, et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 kraadini. Kui inimene ei saa abi, võib ta kaotada teadvuse, tekivad krambid ning isegi surm ajuturse tagajärjel.

Arst toonitas, et kuumarabanduse korral tuleb esmaabi rakendada resoluutselt ja kiiresti. Haige toimetatakse haiglasse, eelnevalt tuleb teda aga jahutada – viia kohe ära kuumast keskkonnast, vabastada riietest, valada üle jaheda veega. Tänapäeval on paljudes autodes ja hoonetes kliimaseadmed, mis oluliselt kergendavad abi andmist. Kannatanut tuleb kraadida iga 10 minuti järel ja hoida tema kehatemperatuur veega ülevalamisega või muul moel jahutades allpool 38 °C.

“Parim kaitse kuumarabanduse ja päikesepiste eest peaks olema terve mõistus, mis ei luba liigselt päikese käes viibida ja kui õues olla, tuleks kanda sobivat peakatet ning õhku läbilaskvat riietust. Kiiremaks abiks päikesepiste korral on päikese kahjustava toime eest varjumine, vedeliku taastamine organismis ja kogu keha jahutamine. Tervisemure korral võib julgelt ühenduda ka 1220 perearsti nõuandetelefoniga, kus jagatakse tervisenõu või vajadusel ühendatakse patsient kiirabiga,” soovitas dr Veerus.