ECDC andmetel suurenes 2022. aasta teisel poolel Euroopa riikides difteeria haigusjuhtude arv. Eelmisel aastal esines kokku 331 haigusjuhtu: Austria (63), Belgia (25), Prantsusmaa (14), Saksamaa (116), Itaalia (2), Holland (5), Norra (7), Hispaania (1), Šveitsis (25) ja Ühendkuningriik (73).
2023. aasta 4. aprilli seisuga teatati 24 difteeria juhtumist: Saksamaal (17), Tšehhis (2), Ühendkuningriik (1), Šveitsis (3) ja Norras (1). 2023. aasta märtsi alguses on Läti meedias avaldatud info difteeria juhtumi kohta. See on seal esimene difteeria juhtum viimase kolme aasta jooksul. Ajavahemikul 2009-2019 registreeriti Lätis 119 difteeriajuhtu, millest üheksa (7,6%) lõppesid surmaga. Eestis diagnoositi difteeriat viimati 2000. ja 2001. aastal, kummalgi aastal kaks juhtu.
Terviseameti hinnangul on difteeria haigestumise tõus Euroopas murettekitav, sest tegemist on raske ja suure levikupotentsiaali haigusega. Globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul tuua haigustekitaja mistahes maailma paigast Eestisse. Vaktsineerimine ja õigeaegne revaktsineerimine on ainus efektiivne viis sümptomaatilise ja raske haigestumise ennetamiseks.
Õues ja aias viibides kaitse ennast ka teetanuse eest
Teetanuse võib saada tegevuse käigus, mille tagajärjel tekib haav või kriimistus. Enamik teetanuse haigestumise juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega (näiteks roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav), mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu.
Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse. Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine.
Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
