Oma vaktsineerimise infot saad kontrollida patsiendiportaalist, kollasest vaktsineerimispassist või ka perearstilt.
Miks tasub vaktsineerida?
Õigeaegselt vaktsineerimata ja revaktsineerimata lapsed ning täiskasvanud on potentsiaalselt vastuvõtlikud difteeria ja teetanuse suhtes.
Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. 5-10% haigusjuhtudest võib lõppeda surmaga. Viimati diagnoositi difteeriat Eestis 2000. ja 2001. aastal, kummalgi aastal kaks juhtu.
Teetanuse võib saada tegevuse käigus, mille tagajärjel tekib haav või kriimistus. Enamik teetanuse haigestumise juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega (näiteks roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav), mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse.
Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.