Aktiivne tegevus võiks olla integreeritud tööpäeva sisse

Reinmann nendib, et nii kodukontoris kui ka kontoris töötades peamiselt istutakse, kuid erinevus seisneb liikumispausides ning kuivõrd suudetakse end nendeks distsiplineerida. „Iseenesest ei ole istumises mitte midagi halba. Oluline on see istumisaeg balansseerida aktiivse tegevusega. Nii saab ennetada tõsiseid terviseriske,“ selgitab füsioterapeut, kelle juurde enamasti jõuavad inimesed viimases hädas, näiteks kui alaselg on nii valus, et ei saa hommikul voodistki tõusta.

Ta rõhutab, et meie kehad saavad väga hästi hakkama teatava koormusega, mistõttu ei pruugi pärast paari intensiivsemat kodukontori päeva midagi juhtuda. „Küll aga on koroonapandeemiast alates hakatud kodukontoris sagedamini töötama, tihtipeale teadvustamata, kuidas oma aega jagada nii, et töö oleks tehtud ja keha õnnelik. Kui kogu tähelepanu läheb vaid tööle, jääb keha unarusse ning hakkab varem või hiljem valutama,“ tõdeb Reinmann.

Kuna kodukontoritest on saanud osa töökorraldusest, siis võiksid Reinmanni hinnangul ka tööandjad mõelda sellele, kuidas nad saaksid töötajaid heas mõttes nügida end kodus liigutama.

„Hea näide on veebikoosolekute planeerimine. Näiteks selle asemel, et teha tunnine koosolek, on SEB-s koosoleku pikkus 50 minutit ja ülejäänud 10 minutit ei ole mõeldud e-kirjadele vastamiseks või arvutis pooleli oleva töö lõpetamiseks. Mina soovitan seda aega kasutada ringutamiseks või liigutamiseks: kasvõi pesumasinast pesu välja võtmiseks, ülakorrusele minemiseks, akna avamiseks või hoopis kükkide tegemiseks,“ arutleb Reinmann, kes näeb paratamatult tihti oma füsioterapeudi töös, mis juhtub, kui unustatakse ära keha põhifunktsioon – liigutamine.

Käitumismustrit tasub muuta kohe

„Pahatihti ei osata mõelda selles võtmes, et mida võiks kohe praegu teha selleks, et tänane ja homne heaolu oleks kestlik ka paarikümne aasta pärast. Pole vahet, kas räägime enda heaolust, jätkusuutlikkusest selle kõige laiemas tähenduses või finantsilisest kindlustundest. Inimesed kipuvad ehk liialt palju lootma heale õnnele – et tervis peab vastu; et ka 60- või 70-aastasena on jaksu tööd teha; et kliimasoojenemine meid siin Eestis ei puuduta,“ toob naine paralleeli oma igapäevatööga panganduses, kus jätkusuutlikkus on aina rohkem fookuses. 

Reinmanni sõnul on paradoksaalne, et kõik justkui teavad, kui kasulik liikumine füüsilisele ja vaimsele tervisele on, ent ometi käituta vastavalt sellele või hakatakse oma käitumismustrit muutma siis, kui on hilja.

„Mul on hea meel, et väga paljud ettevõtted, sealhulgas ka SEB, „nügivad“ oma töötajaid liikuma, muutes kontori füüsilist keskkonda liikumissõbralikumaks, jagades nippe, kuidas kodukontoris “ellu jääda” ning pakuvad oma töötajatele erinevaid tervise- ja spordipakette, mis aitavad kaasa üldiste liikumissoovituste täitmisele. Kuid töötajana saame ise 8-tunnise tööpäeva jooksul üsna palju teha selleks, et me nii vaimselt kui ka füüsiliselt tunneksime end oma kehas hästi,“ nendib Reinmann.