“Inimestel on erinevatel eluetappidel erinevad vajadused – teatud perioodil on vajalik ühildada tööga õppimine ja elu sisseseadmine, teatud perioodil lastekasvatamine, enesearengutegevused, hobi või lähedase eest hoolitsemine,” ütleb sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik. Tema sõnul peegelduvad eri eluperioode vajadused ka ootustes peresõbralikule tööandjale ja vaimse tervise toetamisele.
Hea teada!
Peresõbraliku tööandja programm pakub organisatsioonidele tuge organisatsioonikultuuri ja -protsesside arendamisel. Põhjalik arenguprogramm on tasuta ja selle järgmine kandideerimisvoor avaneb tööandjatele 2024. aastal. Programmi veab eest sotsiaalministeerium ja rahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.
Vaimu heaolule tuleb tähelepanu pöörata aastaringselt
Juuriku hinnangul võib tulemustest välja lugeda, et töö- ja pereelu ühildamist seostatakse endiselt palju just väikeste laste kõrvalt tööl käimisega ning mõnevõrra rohkem kipub sellega hakkamasaamine olema naiste õlul.
“Tegelikkuses on töö- ja pereelu sujuv kombineerimine ning tööandjate tugi selleks oluline ükskõik millise perevormi ja eluetapi puhul,” ütleb ta. “Suurema toe vajadus vaimsele tervisele just nooremas eas on seletatav ka üldisemas plaanis, lastekasvatamisest sõltumata – kui vanemaealised on elu jooksul omandanud rohkem vaimse tervise eest hoolitsemise oskusi, siis nooremas eas toimetulekut alles õpitakse. Samuti nõuab vananedes enam tähelepanu füüsiline tervis. Kui tööandja erinevas eluetapis töötajate vajadusi arvestab, võidavad kõik osapooled. Teadmisi süsteemseks lähenemiseks pere- ja töötajasõbraliku organisatsiooni kujundamisel jagame me peresõbraliku tööandja arenguprogrammis.”
Peresõbraliku tööandja programmi mentor, juhtimiscoach ja töötervishoiu nõustaja Kaire Parve rõhutab, et vaimu heaolule ja eelkõige ennetustegevustele tuleb tähelepanu pöörata aasta ringi. “Kõige olulisem on teadlikkuse kasvatamine, mille abil leiavad inimesed ise võimalusi paremaks enesejuhtimiseks. Tervisliku eluviisi väärtustamine on olulisim vundamendikivi tugevale vaimsele tervisele,” selgitab mentor.
Heaoluteenuste ja sportimisvõimaluste soodustamine on inimesi väärtustavates organisatsioonides saanud juba nii-öelda hügieenitegevuseks ja paljud ettevõtted pakuvad ka psühholoogiteenuse rahastamist. “Kõige paremini aga töötavad mudelid, kui inimesed ise on kaasatud vaimse tervise tugevdamise tegevustesse nii-öelda õhinapõhiste tervisetiimidena,” märgib Parve. Tema sõnul võiksid sarnaselt füüsilise esmaabi treeningutele ettevõtetes normiks olla vaimse tervise esmaabi koolitused. Selline praktika loob ettevõttes tugeva võrgustiku, kus teadlikumad töötajad aitavad kolleege rasketest eluperioodidest üle saada.