Hea nõuanne

Iga teine naine sureb südame-veresoonkonnahaiguse tõttu: mis ohustab naiste südame tervist?

Pool tundi mõõdukat igapäevast kehalist koormust on miinimum, mille peaks oma ellu sobitama, et südamehaiguste riski maandada.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Levinud müüdi kohaselt ei ole naised südamehaiguste peamine riskigrupp, aga tegelikult on naiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse isegi suurem kui meestel. Naiste südametervise riske selgitab Confido Meditsiinikeskuse blogis kardioloog dr Tiina Uuetoa.

Esimesed spetsiaalselt naistele suunatud soovitused südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks publitseeriti 1999. aastal USAs Ameerika Südameliidu eestvedamisel. Euroopas rakendatakse naiste südamehaiguste ennetuseks erisoovitusi alates 2012. aastast.

„Skriinimist südamehaiguste suhtes soovitatakse naistele vanuses üle 50 aasta või menopausi tekkimisel. Eestis aga kahjuks skriiningule tihti ei jõuta. Teadlikkust sellest, et ka naiste südant tuleb jälgida, tuleb kindlasti tõsta – me ei peaks ainult kaebusi ootama,“ rõhutab kardioloog.

Ennetuses keskendu elustiiliteguritele

Peamine erisus meeste ja naiste vahel tuleb sisse vanusega – mehed põevad infarkte ja insulte varem kui naised.

„Eestis naine põeb infarkti keskmiselt 77-aastasena, mees aga 10 aastat nooremana ehk 67-aastasena. Alla 55-aastane infarktihaige on Eestis reeglina mees. Ajalooliselt on kujunenud, et südamehaiguste risk tundub naistele endile madal. Enam kardavad nad pahaloomulisi kasvajaid. Statistika aga näitab, et ka naistel tuleks südame eest hoolt kanda, sest iga teine naine sureb südame-veresoonkonnahaiguse tõttu,“ selgitab dr Uuetoa.

Südamehaiguste riskifaktorid on meestel ja naistel suures plaanis samad. Nendeks on südamearsti sõnul kõrge vererõhk, samuti stress, vanus, suitsetamine, diabeet, kõrge kolesteroolitase, pärilikkus ja kõhu- ehk nn õunatüüpi rasvumine. „Väga jõuline riskitegur, mida paraku mõjutada ei saa, on vanus. Iga elatud aastaga kasvab risk haigestuda mõnda südame-veresoonkonnahaigusesse,“ sõnab dr Uuetoa. 

Samas need riskifaktorid, mida saame mõjutada oma elustiili ja ravimitega, moodustavad infarktiriskist selge enamuse – isegi kuni 90%. „Palju on inimeste enda kätes,“ rõhutab südamearst. „Haiguste tekkel mängivad rolli nii geneetilised kui ka elustiiliga seotud tegurid. Aga keskenduda tuleks just elustiiliteguritele, sest neid on meil endal võimalik muuta,“ räägib kardioloog.

Oluline südamehaiguste risktegur naistel on suitsetamine

Arsti sõnul suurendab suitsetamine oluliselt naise riski haigestuda südamehaigustesse. Naised peavad arvestama, et suitsetamine on nendel jõulisem riskifaktor kui meestel, seda nii südame isheemiatõve (mis on infarkti alushaigus) kui ka insuldi tekkimiseks.

“Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on igapäevasuitsetajad 15,8% naistest. Suitsetamine noorte naiste hulgas tõuseb, suitsetamisega seotud haiguste risk tõuseb, suitsetajatel on menopaus varasem. Suitsetamine ja igasugused piibutamised, kõik need põsktubakad ja e-sigaretid, suurendavad riski,” rõhutab dr Uuetoa.

Suitsetamisest loobumine vähendab naiste terviseriske, aga riski pööramiseks kulub aega. Naistel, kes loobuvad suitsetamisest, on viie aasta möödudes isheemiatõve tekkerisk langenud 61% ja insuldi tekkerisk 42%.

Järgmised väga olulised meetmed naise südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamiseks on piisav kehaline aktiivsus ning vererõhu ja kehakaalu kontrolli all hoidmine.

„Eestis põeb iga viies mees ja iga neljas naine kõrgvererõhktõbe. Ülekaal ja eriti nii-öelda õunakujuline kehakuju ehk suur vööümbermõõt on suureks probleemiks,“ ütleb Uuetoa. „Naistel tasub oma aja planeerimisel arvestada, et pool tundi mõõdukat igapäevast kehalist koormust on miinimum, mille nad peaksid oma ellu sobitama, et südamehaiguste riski maandada.“

Naise südametervise hoidmisel mängib tema sõnul suurt rolli ka hormonaalsüsteem. „Naissuguhormoon östrogeen kaitseb südame tervist. Menopausi saabumisega tõuseb naiste risk südamehaigusteks hüppeliselt ning paraku ei maanda seda ka hormoonasendusravi,“ selgitas arst.

Naised peaksid rohkem mõtlema iseenda peale

Stressi uurimisel naiste südamehaiguste riskifaktorina on näidatud, et enam on stressis nooremad naised, lahutatud naised ja üksikemad, samuti ülekaalulised, suitsetajad, diabeetikud ja need naised, kellel kaasub ka depressioon või ärevus.

„Seega enamasti on stressis naisel ka mitu muud riskifaktorit, mis tema südamehaiguste riski tõstavad. Stressi roll üksinda ei pruugi olla nii määrav,“ kommenteerib dr Uuetoa.

Kogu meie rahva jaoks on oluline teadvustada, et Euroopa viimase südame-veresoonkonna haiguste ennetuse ravijuhendi määratlusel kuulub Eesti väga kõrge südameveresoonkonna riskiga riikide hulka. Eestis on nendesse haigustesse suremuse risk 500 / 100 000 meestel ja 250 / 100 000 naistel. Meiega ühte riskirühma kuuluvad Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Armeenia, Sloveenia jt.

Südametervise hoidmiseks on vajalik, et ka naised teaksid oma riskitegureid ja oskaksid vastavalt nendele enda elustiili kujundada. Edukas ennetustegevus algab dr Uuetoa sõnul aga informeeritud arstist. „Esimesed soovitused südametervise eest hoolitsemiseks, mis olid mõeldud konkreetselt naistele, tulid kõigest 20 aastat tagasi. Enne seda räägiti naistele rohkem sellest, kuidas ennetada meeste ja pere terviseprobleeme. Naised on fookusesse tõstetud alles hiljuti,“ tõdeb dr Uuetoa.

Tänaseks aga on müüt, nagu oleksid südamehaigused ainult meeste pärusmaa, lõplikult murtud. „Tegelikult on naiste suremus südame-veresoonkonna haigustesse isegi kõrgem kui meestel ja südame-veresoonkonna haigused on vägagi naiste haigused. Paraku aga on arusaam, justkui naised poleks südame-veresoonkonnahaigustest ohustatud, endiselt visa kaduma,“ räägib südamearst.

Kuna väga suur osa südametervisest on siiski inimese enda teha, kutsub dr Uuetoa kõiki naisi enda eest hoolt kandma – tervislikult elama ning endale aeg-ajalt ka puhkust lubama. „Täna ei ole naiste südametervisega olukord Eestis lootusetult halb. Küll aga peaksid naised lisaks pere tervise eest hoolitsemisele rohkem ka iseenda peale mõtlema,“ soovitab dr Uuetoa.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.