“Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on igapäevasuitsetajad 15,8% naistest. Suitsetamine noorte naiste hulgas tõuseb, suitsetamisega seotud haiguste risk tõuseb, suitsetajatel on menopaus varasem. Suitsetamine ja igasugused piibutamised, kõik need põsktubakad ja e-sigaretid, suurendavad riski,” rõhutab dr Uuetoa.
Suitsetamisest loobumine vähendab naiste terviseriske, aga riski pööramiseks kulub aega. Naistel, kes loobuvad suitsetamisest, on viie aasta möödudes isheemiatõve tekkerisk langenud 61% ja insuldi tekkerisk 42%.
Järgmised väga olulised meetmed naise südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamiseks on piisav kehaline aktiivsus ning vererõhu ja kehakaalu kontrolli all hoidmine.
„Eestis põeb iga viies mees ja iga neljas naine kõrgvererõhktõbe. Ülekaal ja eriti nii-öelda õunakujuline kehakuju ehk suur vööümbermõõt on suureks probleemiks,“ ütleb Uuetoa. „Naistel tasub oma aja planeerimisel arvestada, et pool tundi mõõdukat igapäevast kehalist koormust on miinimum, mille nad peaksid oma ellu sobitama, et südamehaiguste riski maandada.“
Naise südametervise hoidmisel mängib tema sõnul suurt rolli ka hormonaalsüsteem. „Naissuguhormoon östrogeen kaitseb südame tervist. Menopausi saabumisega tõuseb naiste risk südamehaigusteks hüppeliselt ning paraku ei maanda seda ka hormoonasendusravi,“ selgitas arst.
Naised peaksid rohkem mõtlema iseenda peale
Stressi uurimisel naiste südamehaiguste riskifaktorina on näidatud, et enam on stressis nooremad naised, lahutatud naised ja üksikemad, samuti ülekaalulised, suitsetajad, diabeetikud ja need naised, kellel kaasub ka depressioon või ärevus.