Sotsiaalministeeriumi nõunik Eva Lehtla selgitas, et erinevad suu ja nina katmise viisid kaitsevad nakkuse eest erineval tasemel.

Suu ja nina katmiseks on parim viis kanda ühekordset kirurgilist maski või ka riidest korduvkasutatavat maski. Maski puudumisel võib nina ja suu katta näiteks salli või torusalliga. See ei anna muidugi samal tasemel kaitset, kui näiteks meditsiiniline mask, samas aitab siiski vältida võimaliku piisknakkuse ülekandumist.

Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolliarst dr Aino Rõõm täpsustas Tervisegeeniusele, et riidemask, ka sall, püüab küll suuri piisku kinni, aga ei midagi rohkemat.

Rõõm tõi veel välja, et näiteks kirurgiline mask on riidemaskist vähemalt kaks korda efektiivsem.

Viroloog Andres Merits märkis Maalehele, et sall on parem kui ei midagi, kuid mitte palju. Ta lisas samuti, et näiteks meditsiiniline mask on parim ning riidemask võiks olla vähemalt kolmekihiline, millest üks on filtreeriv.

Suu ja nina katmine vähendab raskeid haigusjuhte

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst prof Peep Talving ütles, et praegu on olemas tõenduspõhine info selle kohta, et kaitsemask töötab kahel viisil: väldib nakkuse edasikandmist ja vähendab edasikantavat nakkusdoosi.

Teadusajakirjas “New England of Medicine” avaldatud uuringus leiti, et maski kandmine vähendab nakkusohtlike aerosoolide hulka, mis tekitavad haigust. See tähendab, et maski kandes satub organismi väiksem hulk viiruseosakesi ja raskete haigusjuhtusid esineb vähem.

Samas uuringust selgus, et riikides, kus maski kandmine elanikele oli kohustuslik, oli ka surmajuhtumite määr väiksem.

Käsi suu ja nina katmiseks ei sobi

Käe kasutamine nina ja suu katmiseks aga väga hea mõte ei ole. Ning nina, suud ja silmi ei ole Eva Lehtla sõnul soovitatav pesemata kätega üldse puudutada.

Aevastades ja köhides tuleks katta nina ja suu pigem varrukaga (küünarvarre osaga), mitte paljaste kätega.

Maski kandmine aitaks olukorra kontrolli all hoida

Perearst Piret Rospu ütles, et praegu tuleb arvestada, et haigustunnusteta viiruse levitajatega kokku puutumine on võimalik. Seda eeskätt just nendes olukordades, kus väikses umbses ruumis on koos palju inimesi.

Ta rõhutas, et distantsi hoidmine, käte hügieen ja ka maski kandmine on vajalikud ja tõhusad viisid viiruse leviku pidurdamiseks.

Lisaks ei maksa ühegi sümptomi, ka ainult nohu või kurguvalu esinemisel jääda ootama, et “äkki läheb üle” või “pean selle tähtsa kohtumise veel ära ja siis lähen testima”. Praegu on vaja kõik juhud võimalikult kähku kätte saada, siis on veel lootus olukord kontrolli all hoida.