Terviseameti selgituste kohaselt on lähikontaktne isik, kes on olnud lähikontaktis isikuga, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Tähele tuleb panna, et kui nakatunu lähinontaktne on laps, saadetakse vastav teavitus lapsevanemale.

Kuidas peab käituma lähikontaktne?

Perearst Karmen Joller suunab, et kes saab teada, et on lähikontaktne, peab jääma eneseisolatsiooni. Kui saab, võiks püsida ka perekonnast võimalikult isoleerituna, sest kohe pärast lähikontaktseks saamist tehtud test ei anna infot nakatumise kohta.

Kui tekivad on haigussümptomid, tuleks kohe võtta ühendust perearstikeskusega või helistada telefonil 1220, et küsida saatekiri koroonaproovi jaoks.

Ilma haigustunnusteta lähikontaktsete koroonaproovile saatmisega tegeleb terviseamet ning lähikontaktsele saadetakse lühisõnum vastavate juhistega. Kuna nakatunuid on palju, võib ühenduse võtmine lähikontaktesetega aega võtta lausa mitu päeva.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar märkis, et näiteks põhja regionaalosakonnas lihtsalt ei jõuta enam inimesi läbi helistada. Seetõttu ongi appi võetud tehnilised lahendused, nagu näiteks kõnerobot ning lühisõnumite saatmine.

Kui on soov saada täpsemat infot, võib helista kriisiinfo telefonile 1247.

Mida peavad tegema lähikontaktse lähedased?

Terviseametist kinnitati, et lähikontaktsetega kokku puutunud inimesed eneseisolatsiooni jääma ei pea. Seda tuleb teha alles juhul, kui lähikontaktne ise haigestub.

Kui näiteks lapsevanem saab teate, et tema laps on olnud nakatunu lähikontaktne, peab eneseisolatsiooni jääma vaid laps. Ülejäänud pereliikmed võivad jätkata tavapärast elu.

Kui aga lähikontaktseks arvatud laps peaks haigestuma, siis tuleb eneseisolatsiooni alustada juba ka teistel pereliikmetel.

Lähikontaktne saab võtta karantiinilehe

Kui lähikontaktne vajab töövõimetuslehte, tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Üks haiguslehe liik, mille perearst saab COVID-19 puhul avada, on karantiinileht.

ERR kirjutas, et karantiinilehte saab välja kirjutada alates 18. maist, see hakkas aga kehtima nii vaikselt, et paljud pole sellise võimalusega kursiski.

Karantiinilehte saavad perearstid välja kirjutada ainult siis, kui terviseamet või valitsus on selle võimaluse haldusaktiga kinnitanud. Nii ongi see tükati kehtinud – esmalt said perearstid kirjutada karantiinilehte lähikontaktsetele välja 18. maist 1. juulini ja siis taas 16. juulist, mil valitsus vastava korralduse allkirjastas.

Karantiinilehele kehtivad samad tingimused, mis haiguslehele. Esimesed kolm päeva on inimese omavastutus, mil eneseisolatsioonis püsimist keegi ei hüvita. Alates neljandast päevast hüvitab karantiinilehe tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Nagu haiguslehegi puhul, on hüvitise määr 70 protsenti töötasust.

Kui haiguslehel on inimene seni, kuni terveks saab, siis karantiinilehte hüvitatakse kahe nädala täitumiseni.