Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid. Sõeluuringu meetodina kasutatakse peitveretesti – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd.

Kui oled sel aastal oodatud jämesoolevähi sõeluuringule, siis võta ühendust oma perearstikeskusega ja registreeri end pereõe vastuvõtule.

Perearsti või -õe vastuvõtul saad väljaheiteproovi võtmise komplekti, kus on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse.

Esmase testi positiivne vastus ei tähenda muud, kui vajadust täiendavateks uuringuteks. Sel juhul koostab perearst saatekirja sõeluuringu koloskoopiasse (jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga) ja annab inimesele koju kaasa lahtisti koos kasutamisõpetusega.

Rinnavähi sõeluuring

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–68-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. 2022. aastal oodatakse sõeluuringule naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.

Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis – enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Sihtrühma naistel on võimalik rinnavähi sõeluuringul osaleda ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides.

Kui mammogramm näitab muutusi rinnanäärmekoes, kutsutakse patsient täiendavatele uuringutele. Tagasikutsututele tehakse täiendavaid mammograafilisi ülesvõtteid ning vajadusel uuritakse rinda ultraheliga või võetakse koeproov.

Emakakaelavähi sõeluuring

Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel. 2022. aastal on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992.

Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, sealhulgas seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Rakumuutusi saab avastada tsütoloogilise (diagnoosimine rakkude järgi) uuringuga, mida tuntakse PAP- või HPV uuringu nime all ja mis on üle maailma tunnustatud emakakaela rakumuutuste varase avastamise meetod.

HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Regulaarne HPV-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi enesetundes.

Alates 2021. aastast on emakakaelavähi sõeluuringul osalemine lisaks naistearstile võimalik ka esmatasandi tervisekeskustes. Emakakaelavähi sõeluuringus viiakse läbi ka HPV kodutestimise pilootuuringut, mille käigus pakutakse sõeluuringu sihtrühma naistele võimalust teha HPV test ise kodus.