Vingugaas asub veres hapniku asemele

Värvitu, lõhnatu ja maitsetu vingugaas jõuab organismi sisse hingamise kaudu. Kuna CO seostub hapnikutransportimiseks vajaliku verevärvikuga (hemogloiiniga) 200 korda tugevamini kui hapnik, kandub see vere kaudu kiiremini kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud.

Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti ka närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgituse saanu oma olukorra tõsidust – ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära.

Mürgituse sümptomid olenevad sisse hingatava vingugaasi kogusest ja vajavad kiiret tegutsemist. 

• Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.
• Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired.
• Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad. Isegi väike kogus vingugaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele. 

Esmaabi

• Mürgituse kahtluse korral tuleks võimalikult kiirest ruumist lahkuda ja värske õhu kätte minna. Rahuliku ja sügava hingamise järel mööduvad kergemad mürgitusnähud mõne aja pärast.
• Tugevama mürgituse korral helista 112. Kiirabi tuleb kutsuda, kuna kannatanu vajab täiendavat hapnikku. Sissehingatavas õhus on hapnikku kuni 22%, sellest ei piisa hilisemate võimalike tervisekahjustuste vältimiseks.
• Tugeva vingumürgituse hilisemaks tagajärjeks võivad olla kroonilised närvisüsteemiga seotud häired.