Hea nõuanne

Laste ülekaaluga aitab võidelda lihtsate põhitõdede järgimine

Hommikusöök mõjutab ülekaalu rohkem kui see, kas laps iga päev liigub või mitte

Tartu Ülikooli lastekliiniku juhataja pediaatria professor Vallo Tillmann nentis, et näeb oma vastuvõtul üha rohkem ülekaalulisi lapsi ning tõdes, et neil lastel on suurem tõenäosus olla koolis kiusatud.Foto: Tartu Ülikooli Kliinikum

Rubriiki toetab

Tartu teadlased ja arstid rõhutavad lihtsaid põhimõtteid, mille igapäevane järgimine aitab tuua soodsaid muutusi ülekaalu ja rasvumisega kimpus olevate laste elus.

Päev alaku süsivesikurikka hommikusöögiga ja õhtusööki söödagu koos perega, nälga peletab juurvili ja janu kustutab vesi. Vähem aega ekraani taga istumisele ning rohkem aega aktiivsele liikumisele.

Laste rasvumine on mure üle maailma

Laste ülekaal ja rasvumine on kogu maailmas suur mure, mida süvendab istuv ja mugav elustiil ning vähene liikumine. Lapseea liikumisharjumused on omakorda väga tugevalt seotud liikumisega täiskasvanueas.

Uuringud näitavad, et vaid 20% maailma rahvastikust liigub piisavalt palju. Vähene liikumisaktiivsus on kujunenud suureks rahvatervise probleemiks, sest see põhjustab väga palju enneaegseid surmasid.

Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu tutvustas konverentsil “Kliinik 2021” uuringute tulemusi, mis näitavad, et kui iga inimene lisaks oma igapäevasele aktiivsusele 15 minutit, aitaks see kogu maailmas säästa umbes 100 000 inimelu aastas.

Uuenenud liikumissoovitused

Maailma terviseorganisatsioon uuendas möödunud aastal liikumissoovitusi, sh 5–17-aastaste laste ja noorte kohta.

Jarek Mäestu selgitas, et kui varem soovitati lastel liikuda iga päev vähemalt 60 minutit, siis uuendatud soovituste järgi võib olla ka nn null-liikumisega päevi, juhul kui mõnel teisel päeval liigutakse rohkem. Seega on soovitus liikuda keskmiselt 60 minutit päevas.

Rõhutatud on ka jõutreeningu ja muu suurema intensiivsusega treeningu osatähtsust. Mäestu ütleb, et vähemalt kolmel päeval nädalas peaks liikumise intensiivsus olema vähemasti tugev, näiteks joosta kiiresti või mängida jalgpalli, ning teha lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi: hüpata hüppenööriga või ka jõutreeningut (nooremas eas oma keharaskust kasutades).

Mäestu rõhutas, et tegelikult peaks võimalikult palju igapäevast liikumist olema lastele n-ö sisse programmeeritud ja kodust kaasa antud.

“Me ei peaks pidevalt rõhutama 60 minuti tähtsust – see võiks tulla paljuski läbi loomuliku igapäevase aktiivsuse, mille üheks oluliseks väljundiks on hoovisport,” sõnas ta.

Ülekaaluga esimesse klassi

Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring kinnitas tõsiasja, et ülekaaluliste laste arv on tõusuteel. Kui 2000. alguses oli ülekaalulisi lapsi umbes 10%, siis praegu ulatub see ligikaudu 20%-ni.

“Esimesse klassi minevate laste hulgast on umbes iga neljas või viies laps ülekaaluline,” tõdes Mäestu.

Ta märkis, et aktiivsete vanemate eeskujul kasvab suure tõenäosusega ka liikumist armastav laps. Kodukeskkond avaldab soodsat mõju, kui väldite ekraane, piirate istumisaega, teete sporti või liigute niisama koos perega palju väljas.

Koolides on väga suur töö ära tehtud programmiga “Liikuma kutsuv kool”, mis julgustab pidama aktiivseid koolivahetunde, tegema liikumispause, käima jalgsi, sõitma rattaga.

Ülekaalu mõju tervisele

Tartu Ülikooli pediaatria professor ja lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann näeb oma igapäevatöös laste ülekaalulisust ja rasvumist üha suureneva probleemina, mis toob kaasa hulga tervisemuresid.

Tillmann viitas, et lapse rasvumine suurendab 2. tüüpi suhkurtõve riski, mis on omakorda südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegur.

Pisut vähem on ehk teada, et ülekaal ja rasvumine mõjub negatiivselt laste enesehinnangule ja elukvaliteedile.

“Depressiooni esinemissagedus on teismelistel suurenenud ja ülekaalulistel lastel on suurem tõenäosus olla koolis kiusatud,” rääkis Tillmann oma konverentsiettekandes.

Toitumise tähtsus

Liikumise kõrval tõi Tillmann esile söögi tähtsuse. Nimelt selgus Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust, et kui 11-aastastest sööb hommikusööki umbes 70%, siis näiteks 15-aastaste tütarlaste seas on ligi 40% neid, kes ei söö hommikul enne kooliminekut üldse.

“Hommikusöök on äärmiselt oluline,” toonitas Tillmann ning lisas, et päev peab algama süsivesikurikka hommikusöögiga, näiteks pudru ja puuviljaga, mitte aga muna ja pihviga.

Ta rõhutas, et hommikusöök mõjutab ülekaalu rohkem kui see, kas laps iga päev liigub või mitte.

Muret teeb ka asjaolu, et õhtusöök on paljudes peredes kaotanud oma traditsioonilise lisaväärtuse – kohtuda ühise laua taga ja arutada päevateemasid.

“Kurb tõsiasi on see, et veerand 10-aastastest lastest ei ole kordagi nädalas perega ühiselt õhtust söönud. See tähendab, et igaüks sööb koju tulles endale sobival ajal ja üldjuhul ka endale sobivat toitu,” nentis professor.

Ülekaalu ja rasvumisega aitavad võidelda muu hulgas puu- ja juurviljad. Tillmann soovitas, et kui lapsel tekib näljatunne, võiks ta selle kustutada tükeldatud toore köögiviljaga. Porgand, kapsas või kurk võiks olla lapsele kogu aeg kättesaadav.

Õnneks näitavad uuringud Tillmanni sõnul, et puu- ja juurvilju süüakse üha enam.

Lastevanematele andis ta kaks soovitust: janu korral joogu laps vett, sest mahl ja piim on liiga kaloririkkad. Koolist koju tulevat last aga võiks ees oodata valmis toiduports, mis vähendab näksimist ja kõigesöömist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.