Kuigi südamehaiguseid põdevate patsientide arv ja südamehaigustesse suremus on Eestis aastate jooksul langenud, on meil suremus jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem. „Kolmekümne aastaga on inimeste teadlikkus südametervisest ning ennetus- ja ravivõimalustest jõudsalt kasvanud, samuti on suremus langustrendis, ent vaatamata sellele on kulutused ravile endiselt suured,” tõdes kardioloog ja südamekuu algataja dr Margus Viigimaa.

Tervisekassa raviarvetest selgus, et möödunud aastal kulus südame isheemiatõve haiguste raviks 60,6 miljonit eurot, mis on 2,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Südamehaigustega patsientide arv on küll aastate jooksul langenud, kuid keskmised ravikulud inimese kohta on kasvanud.

„Kõige suuremad ravikulud on viimastel aastatel olnud vanuserühmas 50-59 ning 57 protsenti möödunud aastal ravi vajanud patsientidest olid mehed. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem ning võrreldes naispatsientidega on nende ravikulu keskmiselt umbes tuhande euro võrra suurem,“ selgitas tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Võtmesõna on elustiil

Elustiilil on suur mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkele, mistõttu on väga oluline hoida end pidevas liikumises ja kehakaal normis, toituda tervislikult ning lõpetada või vähendada suitsetamine ja alkoholi tarbimine. 

„Oma tervise kontrolli all hoidmiseks ei ole vaja teha palju – piisab lihtsast jalutamisest või sörgist vähemalt 15−30 minutit päevas. Regulaarne liikumine on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda,“ sõnas dr Viigimaa.

Tervislike eluviiside kujunemine peaks algama juba noores eas, mis tagab kehalise aktiivsuse järjepidevuse ka hilisemas elus. „Oluline, et südame- ja veresoonkonnahaigusi esineks tulevikus vähem ja saaksime rohkem ressursse suunata ennetusse, mitte tagajärgede ravimisele,“ lisas Niglas.