Vastavalt patsiendi probleemile on logopeedilise sekkumise eesmärk kõne ja neelamise taastamine, säilitamine või puudujääkide kompenseerimine. Samuti tegeleb logopeed patsiendi pereliikmete, lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamisega.

Logopeedi vastuvõtule võivad Aaro Nursi sõnul pöörduda kõik täiskasvanud, kes soovivad teraapia käigus oma kõnet ja neelamist parandada. „Alati ei pea logopeedi poole pöördumise põhjus olema meditsiiniline diagnoos. Vastuvõtule võib tulla ka siis, kui soovitakse parandada oma suhtlemis-, esinemis- ja eneseväljendusoskusi. Logopeedi vastuvõtule on soovitatav pöörduda ka neelamisraskuste korral, näiteks kui on tükitunne kurgus, köha esinemine neelamisel, ebamugavustunne või raskused tablettide neelamisel.“

Kuigi logopeedide töös on häälikuseade vaid üks töölõikudest, saab abi ka näiteks r-hääliku häälduse puhul, kui see on lapsepõlves jäänud korrigeerimata. „Tavaliselt on vaeghäälduse põhjus hääliku vale moodustuskoht ja -viis, mis on pikkade aastate vältel harjumuseks kujunenud. Teraapia käigus õpitakse häälikut õiges kohas ja viisil moodustama ning sõnades ja lausetes kasutama – näiteks on r-hääliku korral suu avatud, keeleküljed vastu ülemisi purihambaid, keeletipp ülemiste hammaste taga, õhk liigub üle keeletipu, keeletipp väriseb, väljahingatav õhuvool on tugev,“ julgustab Nursi abi otsima. 

Logopeedi poole saab pöörduda nii perearsti saatekirjaga, eriarsti suunamisel kui ka tasulise teenusena. Vastuvõtul on võimalik osaleda ka distantsilt kaugteenuse raames.

Probleemist on aga enamasti võimalik täielikult vabaneda. „Kui on kergem kõneprobleem ja patsient harjutab kodus aktiivselt, on suurem tõenäosus, et kõne saab täiesti korda. Olenevalt probleemist koosneb üks teraapiatsükkel 5–15 visiidist, kuid mõnikord piisab ka vaid 1–2 visiidist, et täiskasvanu õpiks selgemalt ja sujuvamalt kõnelema ning mugavamalt neelama,“ selgitab Nursi.