Nõuanne allergikutele: akende sulgemine kodu õietolmuvabana ei hoia

Pidevalt tilkuv nina võib viidata allergilisele reaktsioonile.Foto: Shutterstock

Mets kutsub matkama, seenele ja marjule – kuidas sel puhul peaksid käituma pered, kus on allergikud?

Õietolmuallergiku elu on keeruline ajal, kui õitsevad taimed, mis tekitavad nohu ja ajavad silmad vett jooksma. Esimene mõte probleemi lahendamiseks on aknad kinni hoida, hoopis vähem teatakse, et akende sulgemine üksi ei paranda olukorda, sest õietolmu on võimalik tuppa tuua ka riietel ja juustes.

Pärast päev otsa metsas viibimist tuleks koju jõudes kõigepealt riided vahetada ning pesta nägu ja juuksed. Seljas olnud joped, pusad, püksid ja seelikud tuleks panna pesumasinasse, sest neile on kindlasti langenud õietolmu. 

„Nii karme abinõusid ei tule tarvitusele võtta kogu aeg, vaid ainult siis, kui õitsevad need konkreetsed taimed, millele pereliikmed on allergilised. Seega on väga oluline oma pere allergiaohtlike taimede õitsemise perioodid välja selgitada ja nendel aegadel teha kõik selleks, et võimalikult vähe õietolmu tuppa satuks,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog dr Triine Annus.

Mida suurem on allergiamure, seda tähelepanelikumalt tasub õietolmuga kokkupuutumist vältida. „Osadel inimestel piisab allergiatega toimetulemiseks rohu võtmisest, mõnedel ei jää väga tugevate allergianähtude korral aga muud üle, kui püüda õitsemise tippajal siseruumides püsida,“ lisab dr Annus.

Inimesed sageli ei mõtle selle peale, aga ka nööril kuivatatud puhta pesuga on võimalik õuest õietolmu tuppa tuua. Niisamuti nagu metsas käies langeb õietolmu riietele, koguneb seda ka õues rippuvale pesule. Seega, kui pesu on kuivanud õues, võib allergiahoo vallandajaks olla ka kokkupuude puhta pesuga. Seetõttu soovitataksegi allergikute peres pesu kuivatada toas.

Miks inimesed on allergilised?

Neil teemadel on arutlenud paljud eksperdid ning arvamusi on erinevaid. Ühest selget ja korrektset vastust ei ole, kuid võimalikud teooriad on järgmised:

  • Globaalne soojenemine – kevadine õitsemisaeg on pikem, mille tulemusena mitte ainult ei suurene õietolmu levikuala, vaid ka selle kogused. Ühtlasi, allergiate hooaeg algab varem ja lõpeb hiljem kui tavaliselt.
  • Keskkond on rohkem saastunud – atmosfääris on rohkem CO2, rohkem inimesi elab linnades ning keskkonnasaaste suureneb nii õhus, maas, vees ja toidus.

  • Muutunud elustiil – mõned eksperdid usuvad, et inimeste elustiil on muutunud liiga steriilseks, mistõttu meie immuunsüsteemil on keeruline eristada kahjulikke baktereid kahjututest. Uuringud on näidanud, et maal elavatel inimestel on allergiaid vähem.
  • Suurlinnastumine – linnad kasvavad väga kiiresti, aastaks 2030 ennustatakse, et 60% maailma populatsioonist elab linnades. Teadlased on tähele pannud, et linnades on allergiate esinemine palju laialdasem.
  • Uus „korteriinimeste põlvkond“ – keskmiselt 90% päevast inimesed veedavad toas – me töötame, õpime, elame, teeme trenni, ostame, naudime meelelahutust ja puhkame toas. Siseruumides on vähem „väliseid allergeene“ (nagu saaste näiteks), aga palju teisi „siseruumide allergeene“ need on erinevad keemilised komponendid ja mikroosakesed: kemikaalid jäävad pärast pesemis ja puhastust alles. Toa tolm, lestad, hallitusseened, loomakarvad ja kõõm. Sellele lisandub aur, tuhk, tolm seal, kus kasutatakse kaminat. Igapäevased asjad, mida me kasutame, samuti tekivad mikroosakesed, mis jäävad siseruumi liikuma – need on osakese mööblist, vaipadest, tapeedist jne.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.