Põhja päästekeskuse ennetuspartner Anastassia Tulskaja paneb inimestele südamele, et suurim vastutus laste ohutusel lasub lastevanematel. „Mitte ükski ujumisrõngas ega kätis ei taga täit ohutust, kui räägime lastest veekogude ääres. Lapsevanema ülesanne on oma pisemat harida veest tulenevatest ohtudest ning teda vee ääres kaitsta.“

Suplusilmade ja kõrgete temperatuuridega on kasulik meeles pidada mõningaid ettevaatusabinõusid:

• Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi lapsi üksi ujuma lubada. Jälgi ka oma eakaid sugulasi või naabreid, sest vanusega kaasnevad terviseriskid. Palavaga tuleb tarbida palju vett, viibida võimalikult palju varjus ning kanda peakatet. Oma tervisesse tuleks alati suhtuda realistlikult ja füüsilisel pingutusel arvestada krooniliste haigustega.
• Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (näiteks sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (näiteks klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.
• Uju pigem kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.
• Kanna päästevesti! Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevesti. Ootamatult õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna.
• Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.