„Spordinädalasse sobivad ideaalselt ka erinevad loengud, töötoad, seminarid ja konverentsid liikumis- ja tervisealase teadlikkuse tõstmiseks,“ ütles Nelis. Ettevõtmistes on oodatud osalema kogu pere, nii lapsed kui vanavanemad. „Läbi aastate on liikumissündmuste korraldamises initsiatiivi näidanud haridusasutused, tööandjad, kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja muud organisatsioonid, et innustada võimalikult paljusid inimesi olema igapäevaselt aktiivsed,“ tõi Nelis välja.

Tänavune aasta on kuulutatud liikumisaastaks, mille eesmärk on tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning seeläbi suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis.

Algatuse eesmärk on pöörata põhitähelepanu eelkõige mitteaktiivsetele inimestele: lastele, noortele, peredele ning kesk- ja vanemaealistele, kellele tutvustatakse läbi liikumisaasta sündmuste jõukohaseid ja kättesaadavaid võimalusi hea enesetunde ja tervise nimel liikumiseks. Avatud treeningute ja lihtsate juhendite abiga toetatakse inimesi regulaarse liikumisharjumuse kujunemisel.

Euroopa Spordinädala sündmused on samuti üks osa liikumisaasta programmist. Eelmisel aastal toimus spordinädala raames 42 erinevas riigis kokku ligi 23 000 liikumissündmust, millest võttis osa üle 13 miljoni inimese. 2022. aastal andsid suurima panuse spordinädala toimumisse Eestis üldhariduskoolid ja lasteaiad, kelle initsiatiivil toimus koguni 1100 sündmust. Spordiklubid pakkusid inimestele täiendavaid liikumisvõimalusi 247 ning tööandjad 62 korral. Ühtekokku registreeriti spordinädalal Eestis 1183 sündmust ja 204 323 osaluskorda, mis teeb sellest suurima liikumist ja tervislikke eluviise propageeriva sündmuse Eestis.