Lisatud suhkrud teeb “halvaks” see, et me kipume neid liiga palju tarbima. Kuid samamoodi võiks “halvaks” pidada üleliigselt saadud rasvu või valke. Põhiline probleem ei ole mitte konkreetne toitaine, vaid liigse energia sisse söömine.
Enamik meist ei arvuta toidu paki pealt energiakogust kokku, vaid reguleerib söömist “kõht täis tunde” tekkimise järgi. Ideaalis tekib see tunne siis, kui on just parajalt kilokaloreid sisse söödud. Kuid tarbides energiatihedaid toite, suudame kõhtu panna rohkem kilokaloreid kui vaja.
Energiatihedus tähendab seda, et väiksemast kogusest saadakse korraga palju energiat ning sellised toidud on sageli suhkru- ja rasvarikkad töödeldud toidud (näiteks pitsa ja jäätis), kus grammi kohta saab oluliselt rohkem energiat kui näiteks värsketest juurikatest või puuviljadest. Need toidud ka maitsevad hästi ja tõmbavad tähelepanu.
Võta kasutusele lihtne psühholoogiline trikk
Kõige lihtsam “psühholoogiline trikk” suhkru- ja rasvarikastest toitudest loobumiseks on…nendest mõnda aega eemale hoidmine. Kui õnnestub end mõnda aega soovitud toitu mitte tarbida, siis uuringute järgi tüüpiliselt tung nende toitude järele väheneb. Eks loogika on lihtne – kui kokku ei puutu, läheb ka meelest ära.
Samas on selge, et mõnele inimesel on see trikk raske. Näiteks paluti hiljutises uuringus osalejatel kaks nädalat end šokolaadist eemale hoida. Muidu toitusid inimeselt tavaliselt edasi. Vähese šokolaaditungiga inimestel vähenes kahe nädala jooksul veelgi soov šokolaadi süüa. Kuid šokolaadisõpradel seevastu sama perioodi jooksul isu šokolaadi järele suurenes.
Siinkohal võib abi olla paindlikumast loobumisest. Näiteks süüa soovitud šokolaadi või muud toitu natukene, kord nädalas n-ö pidupäevadel. Mõistlik oleks šokolaadi süüa kodust väljas kohvikus, sest siis ei tuleta kodus šokolaad end meelde.