Rästiku hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3–4 mm. Hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.

Mürgiste madude hammustused ei põhjusta alati haigust, kuna kõik hammustused ei pruugi olla efektiivsed – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada. Küll aga soovitab mürgistusteabekeskus mõiki madude hammustusi pidada ohtlikeks – on ju sageli sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda, et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid.

Mida siis teha, kui rästik on hammustanud?

Levinuimad sümptomid pärast rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus.

Viis soovitust, kuidas sündmusel kannatanule esmaabi anda:

1. Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult olla. Säilita ise rahu.
2. Muuda hammustuskoht liikumatuks. Kui hammustuskoht on käel, siis eemalda sellelt kõik sõrmused ja ketid.
   • Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda. Ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.
   • Kannatanule võib anda mõõdukas koguses vett juua, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, siis on söömine ja joomine ohtlik.
3. Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Hoia kannatanu võimalikult väheliikuvana!
4. Helista alati mürgistusteabekeskusesse 16662 või häirekeskusesse numbril 112.
5. Mitte kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürgi manustamist. Veelgi enam – vastumürk ise võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

Kui rästik hammustab imetavat ema, soovitatakse teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid ja teised mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid, siis võib imetamist jätkata.

2–4 ööpäeva möödudes pane tähele, et sel ajal hakkavad vigastatud kapillaarmembraanid paranema ning veresoonte läbilaskvus taas vähenema. Tursevedelik hakkab kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on oht kopsuturse tekkeks. Kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50%. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis.

Hiliste sümptomitena võib kannatanul esineda lihasjäikust ja tundehäireid, mis võivad kesta nädalaid. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitu kuud.