„Nakatumiseks ei ole vaja ilmtingimata otsest kontakti nakatunuga, vaid naaskelsabade munad võivad levida ka saastunud toidu kaudu või esemete katsumisel,“ selgitas arst. Samuti levivad solkmed enamjaolt munadega saastunud aedviljade, marjade või joogivee kaudu. Laiussiga nakatub inimene toorest või vähetöödeldud kala või kalamarja süües.

Kõigil nakatunutel sümptomeid ei esine

Dr Rahniku sõnul on naaskelsabatõve riskirühm eelkõige lapsed ja nende pereliikmed. Kõige sagedamini levivad naaskelsabad lasteaedades ja algklassides. Solkmeid esineb samuti kõige sagedamini laste seas.

Seevastu on nakatumise kasvu laiussiga seostatud just vanuse kasvuga. Kõige enam leidub laiussi Peipsi ja Võrtsjärve lähistel. „Sotsiaalmeedias oli augusti lõpus sageli postitusi kalda lähedal ujuvatest kaladest, kes justkui ei karda inimest ja ujuvad praktiliselt veepinnal. Sellistel kaladel tuleb kahtlustada parasiitnakkust,“ hoiatas dr Rahnik.

Sümptomid ei ole sooleparasiitidele spetsiifilised. „Sümptomid võivad olla näiteks nii kõhuvalu, isutus, kõhupuhitus, kõhulahtisus kui ka kõhukinnisus,“ loetles arst ja lisas, et naaskelsabatõvele on iseloomulik päraku piirkonna sügelemine, eriti õhtusel ja öisel ajal.

Kõrvitsaseemnete söömisele lootma jääda ei saa

Kuna kõigil nakatunutel sümptomeid ei esine, tuleb kahtluse korral pöörduda arsti poole. Sooleparasiidi täpne diagnoos selgub roojaanalüüsi mikroskoopia alusel. Raviks on suukaudne tablett, mida sõltuvalt parasiidi liigist tuleb võtta kas ühe korra või kolmepäevase kuurina. Vajadusel tuleb korrata kuuri kahe nädala pärast.

Arst pani südamele, et naaskelsabatõve ravi ajal ja pärast ravi on väga oluline põhjalikult kodu koristada. Ühtmoodi tähtis on koristada tube nii tolmuimejaga kui ka teha märgpesu, samuti iga päev käia duši all ja vahetada aluspesu. Lisaks soovitas dr Rahnik vahetada voodipesu ja käterätikuid iga päev 3–5 päeva jooksul pärast ravi lõppemist.

Paljudel juhtudel ei saa parasiidist lahti ilma ravita, seepärast on nakkuse kahtlusel oluline pöörduda arsti poole. „Ravimata jätmisel võivad tekkida tüsistused ning on tõenäoline, et haigus kandub edasi teistele inimestele. Lisaks seedehäiretele võivad sooleparasiidid põhjustada ka teisi tüsistusi, näiteks aneemiat, nahalöövet, kroonilist väsimust ja meeleoluhäireid,“ selgitas arst.

Kuigi rahvatarkus soovitab kõhuusside peletamiseks süüa kõrvitsaseemneid, siis dr Rahnik seda ainsa ravimeetodina ei soovita: „Kõrvitsaseemned sisaldavad kukurbitiini, millel on näidatud teatavat toimet erinevatele sooleparasiitidele. Kahjuks puudub mul täpne info selle efektiivsusest inimkatsetes, seetõttu ei soovita ma kõrvitsaseemnete peale lootma jääda, kui nakatumine on juba teada.“

Kuidas nakkust ennetada?

Enamik sooleparasiitidest levib fekaal-oraalsel teel, eelkõige kokkupuutel nakatunud pindadega, seepärast on nakkuse ennetamisel ja sellest vabanemisel oluline hügieen.

„Kõige paremini aitab nakkust ennetada sagedane kätepesu, kindlasti pärast WC-s käimist ja enne söömist,“ soovitas arst. Samuti tasuks enne söömist ära pesta marjad, puu- ja köögiviljad ning korralikult kuumtöödelda liha- ja kalatooted.

Lisaks soovitas dr Rahnik koduloomade olemasolu korral konsulteerida loomaarstiga, kes annab nõu, milline peaks olema regulaarne parasiitide profülaktika koduloomadel.

Sooleparasiitidega nakatumisel immuunsust ei teki ja inimene võib haigestuda korduvalt.