„4–5-aastased käivad lasteaias veel kolm aastat ja kui nad lasteaia lõpuni igapäevaselt rühmaõpetaja juhendamisel hambaid pesevad, avaldab see lõpuks lapse suutervisele märgatavat mõju. Samuti on selles vanuses lapsed võimelised täiskasvanu juhendamisel juba ise oma hambaid harjama,“ selgitas Kuldmaa. Kuna lasteaedades on ka liitrühmasid, siis ootab suukool ka neid osalema. 2023/2024. õppeaastal saavad juhendatud hambapesus osaleda 700 lasteaiarühma.
Juhendatud hambapesu läbiviimisel on oluline roll rühmaõpetajal, kelle juhendamisel pestakse hambaid kord päevas pärast lõunasööki. „Saadame rühmaõpetajatele juhendatud hambapesu stardikomplekti, mis sisaldab juhendit õpetajale, hambaharjade hoidjat, hambaharjasid, -pastasid ja kleebiseid hambaharjadele. Kui hambaharjade alus on korduvkasutatav, siis hambaharjad ja -pastad saadame iga kolme kuu tagant uued,“ sõnas Kuldmaa. Esimene komplekt vajalike tarvikutega jõuab lasteaeda sügisel, teine talvel ja kolmas kevadel. Järgmise aasta septembris tuleb aga lasteaiaõpetajal rühm uuesti registreerida.
Lapsed jõuavad hambaarstile liiga hilja
Parema suutervise nimel on oluline pesta hambaid kaks korda päevas kaks minutit, puhastada ka hambavahesid ja keelt, käia kord aastas hambaarsti juures kontrollis, toituda tervislikult, hoida söögikordade vahel kolmetunnist pausi ning janu korral juua vett.
Eelmisel aastal tasus tervisekassa 3–19-aastaste hambahaiguste ennetuse ja ravi eest ligi 33 miljonit eurot. Tervisekassa usaldusarst Tiia Zeigo tõdes, et aastatega ei ole ravivajadus langenud ning järjest enam tuleb tegeleda tagajärgede likvideerimisega, sest lapsed jõuavad hambaarstile liiga hilja.
Zeigo toonitas, et just lapsevanem on see, kes vastutab lapse suutervise eest. „Lapse suu on pere peegel ja laste katkiste hammaste taga on lapsevanemate tegemata töö. Lapsevanem peab olema lapsele eeskujuks, aitama ja juhendama last hambapesul ning käima temaga vähemalt kord aasta hambaarsti juures kontrollis, et ennetada kaariese- ja igemehaiguste tekkeriski,“ märkis usaldusarst.
