Tänavusel hooajal jälgib terviseamet suplusvee terviseohutust enam kui sajas avalikus veekogus

Pirita rand.Foto: Gert Tali/Scanpix

Juunis avati Eestis ametlik suplushooaeg, mis kestab augusti lõpuni. Ametlik hooaeg avati supluskohtades, mis on hooldatud ja korrastatud, kus on tagatud ujujate ohutus, on olemas info veekvaliteedi ja valdaja kohta.

Hooaeg avati 50 supluskohas, kus toimub veeseire maist augustini. Lisaks veekvaliteedile jälgitakse, et vees ei oleks jäätmeid, prügi, õli ega sinivetikate poolt põhjustatud õitsenguid.

Avatud supluskohtade veekvaliteet oli kõigis supluskohtades väga hea. Võrreldes eelmise aastaga ei avatud hooaega Tartumaa Nõu Veskijärve, Saadjärve kukulinna ja Saadjärve Tabivere supluskohas. Teist aastat järjest ei avatud hooaega Valga Pedeli paisjärve rannas ning Jõgevamaa Aidu, Kamari ja Mustjõe supluskohtades.

Ametlik hooaeg avati Harjumaal ja Järvamaal seitsmes supluskohas, Ida-Virumaal kuues, Hiiumaal viies, Pärnumaal ja Tartumaal neljas, Läänemaal, Valgamaal ja Võrumaal kolmes, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Viljandimaal kahes ning Jõgevamaal ühes supluskohas.

Lisaks supluskohtadele tehakse veeseiret ka teistes avalikes veekogudes. Kokku jälgitakse suplusvee olukorda enam kui sajas supluskohas või avalikus veekogus. Harjumaal kontrollitakse veekvaliteeti 27 veekogus, Tartumaal 38, Järvamaal 12, Ida-Virumaal 11, Pärnumaal ja Jõgevamaal kaheksas, Hiiumaal, Viljandimaal ja lääne-Virumaal seitsmes, Võrumaal kuues, Valgamaal viies, Põlvamaal neljas, Läänemaal, Saaremaal ning Raplamaal kolmes veekogus.

Kõigi supluskohtade ja avalike veekogude suplusvee seireandmed avalikustatakse terviseameti lehel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.