Lamatise tekkimise esmaseks tunnuseks on nahapunetus, mis kestab kauem kui pool tundi. Kui punetavale laigule näiteks sõrmega vajutada ja surve eemaldamisel on antud koht endiselt punane, siis on tegemist juba algava lamatisega. Võrreldes kahjustamata piirkonnaga võib punetav ala olla valulikum, tihkem, pehmem, soojem või ka jahedam.
Lamatiste tekkimisel halveneb pikaks ajaks inimese elukvaliteet, suureneb hooldus- ja abivahendite vajadus, tervishoiuteenuste kulud ning hooldajate koormus. Seetõttu on terapeudi hinnangul eriti oluline juba eos vähendada lamatiste tekkimise riski ning võimalikult varakult ära tunda juba tekkiv lamatis.
Kuidas lamatisi ennetada?
Lamatise ennetamisel on kõige olulisem vähendada surve jaotuvust inimese ja kontaktpinna vahel, säilitada naha puhtus, piisav niiskussisaldus ning tagada lähedase täisväärtuslik toitumine. Surve jaotuvust riskipiirkondades on võimalik saavutada regulaarse asendivahetusega või kasutada survet ühtlustavaid madratseid.
“Tavapärase madratsi kasutamisel tuleb asendit muuta vähemalt iga kahe tunni järel. Spetsiaalsete lamatisi vältivate madratsite puhul tuleb seda teha aga vähemalt nelja tunni järel, mis tähendab ju väiksemat koormust hooldajale,“ tõdeb Pilt.
Asendite muutmise teeb lihtsamaks ja valutumaks näiteks erinevate libeda pinnaga linade ja kinnaste kasutamine. Aktiivsematele kasutajatele, kes on ise või väikese kaasabiga suutelised voodist ratastooli siirduma, soovitab terapeut kasutusele võtta libilaua. Nii moodustub kahe erineva tasapinna vahele justkui sild, mis lihtsustab liikumist, vähendab hõõrdumist ja ohtu ennast mõne ratastooli teravama nurga vastu vigastada.
Oluline on tasakaalustatud toitumine ja õige nahahooldus