Esimene toit, mida sööme, määrab suuresti päevased toiduvalikud. Täisväärtuslik hommikusöök aitab päeva jooksul ära hoida pidevat näksimisvajadust, samuti reguleerib tasakaalus toidukord veresuhkru taset. Kiudainerikas kehakinnitus soodustab seedimist ja aitab alandada kaalu. Sageli kipub aga just hommikusöök vahele jääma. Ei ole aega, leiavad inimesed, ja joovad hoopis tassi kohvi. Ent kohv tühja kõhu peale võib ärritada mao limaskesta. Lisaks imenduvad vedelikud organismis kiiremini ja vaid kohviga hommikut alustades võib kofeiinist saadav energia tekitada ärevust.

Kohv ei ole üldse nii halb, kui sageli räägitakse

Näiteks sisaldab kohv antioksüdante, mis pidurdavad vabade radikaalide teket. Seega kaitseb mõõdukas kohvijoomine südame ja veresoonkonna tervist, ennetades haigusi. Küll aga ei tasu kohvi tarbida väga kõrge vererõhu ja südame ägeda arütmiaga.

Tervislikuks kohvikoguseks peetakse kahte tassi keskmise kangusega kohvi päevas (400 mg kofeiini). Kohvile võib lisada piima ja pisut suhkrut, ent sel juhul tuleks need arvestada päevaste piimatoodete ja maiustuse koguste hulka. 

Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt tohib lisatavatest suhkrutest saada maksimaalselt kümme protsenti päevasest energiast, ideaalis kuni viis. Üks teelusikas suhkrut võrdub nelja grammiga ja maksimaalne päevane suhkrukogus toidus on 50 grammi. Kui liialdada magusate kohvijookidega, tõstab see veresuhkru taseme kiiresti kõrgele. Selle tagajärjel väheneb energia, tuju võib kõikuda ja aktiveerub rasva ladestamine

„Suhkruvabad“ tooted võivad suurendada näljatunnet

Suhkruvabadus on praegu väga populaarne teema. Ent sageli on info pakendil eksitav ning inimorganism oskab paremini toime tulla tavalise suhkruga ja seda ka kehast väljutada. Suhkruvabadus tähendab tavaliselt, et lauasuhkru asemel on toidule või joogile lisatud suhkruasendajaid, sageli kunstsuhkruid, neist levinumad on aspartaam, sukraloos ja atsesulfaan K.

Harva ja pisut ei tee sünteetilised magustajad täiskasvanule liiga, ent nende regulaarne ja pikemaajaline tarbimine võib rikkuda tervist, põhjustada näiteks puhitusi ja raskusi seedimises, mõjutada hormonaalset tasakaalu ja tekitada migreene. Regulaarsel tarbimisel rikuvad need ka soolestiku mikrobioomi, mõjutades nii närvisüsteemi kui ka ajutööd.

„Suhkruvabad“ tooted suurendavad tegelikult näljatunnet ja magusaisu, mitte ei võta seda vähemaks, ning kui inimene tarbib pidevalt magusainetega jooke või toite, petab ta sellega oma organismi.

Maitsestatud vett tuleks vältida

Üsna sageli ei tarbi inimesed piisavalt vett ja eelistavad pigem maitsestatud vett. Vitamiinivesi võib kõlada hästi, kuid tegelikult sisaldab see fruktoosi ehk puuviljasuhkrut. See võib tundub küll tervislik, ent vedelal kujul ei pruugi see olla kehale parim. Puuviljasuhkrut ei pea kartma ja pigem võiksime seda saada puuvilju süües, kust saame ka kiudaineid, mis aitavad veresuhkru taset kontrollida. 

Magustatud vedelikke tarbides imendub energia kiiresti, tekitades veresuhkru „Ameerika mäed“. Kui veresuhkru tase tõuseb kõrgele, hakkab keha tootma insuliini, mis kutsub esile kortisooli ehk stressihormooni suurenemise. Stressihormoonid valmistavad keha ette „võitle või põgene“ reaktsiooniks ja esimesena aeglustub seedimine. Kui keha on pidevas stressis, aktiveerub ka rasva ladestumine. Nii et kui juua pidevalt magusaid jooke, võib see mõjutada keha seestpoolt, põhjustades näiteks rasvmaksa.

Magustamata gaseeritud vesi võib seedesüsteemile kasulik olla

Gaseeritud vesi, mis on magustamata, võib olla seedesüsteemile kasulik. Uuringud viitavad, et mullivesi võib parandada neelamisvõimet nii noortel kui ka vanematel täiskasvanutel, samuti võib gaseeritud vesi leevendada kõhukinnisust. Küll aga võivad mullijoogid tekitada puhitusi ja gaase, seega ei tasu neid tarbida sooleprobleemidega.