Poes käies ei pane me tähelegi müüjaid, kes kaupa riiulitele asetavad või pagareid, kes pirukaid ahju panevad. Arstina jääb mul aga silma ühetaoliste liigutuste korduv tegemine.
Kutsehaigus võib rikkuda tervise kogu eluks
Igapäevane kogemus töötervishoiuarstina kinnitab mu muret – paljudel on töö osaks korduvad tõstmised, kummardumised, tõmbamised või vajutamised, aga vaid vähesed teevad nende vahele vajalikke pause. Töötempo surub peale – kaup peab kiirelt välja saama, kastid ruttu eest ära jne. Pidev optimeerimine ning efektiivsuse kasvatamine viibki selleni, et inimene tõstab ikka mitu kasti korraga. On see ikka efektiivsem?
Ühest küljest justkui jah – kastid saavad sel korral ruttu eest ära. Aga kui nende kastide tõstja end vigastab ja jääb haiguslehele, on edasine efektiivsus ju null. Töötaja jääb koju, tööprotsess takerdub, halvemal juhul peab kolleeg veelgi kiiremini tegema ära oma töö ning haiguslehel oleva kolleegi oma takkapihta. Kahju kannatavad nii töötaja, kes on haige ning kelle töövõime on kahjustatud, kui tööandja, kelle ettevõtte töö on häiritud. Rääkimata võimalikest kahjuhüvitustest, kui töötajal peaks juhtuma tööõnnetus või diagnoositakse kutsehaigus.
Tööinspektsiooni andmetel registreeriti eelmisel aastal 22 uut kutsehaigestumise juhtumit, noorim haigestunu oli 42aastane. Tööst põhjustatud haigestumist oli mullu 87 juhul. Enamiku tööga seotud haigestumisi põhjustab endiselt füsioloogiline ohutegur, milleks on suur füüsiline koormus, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused. Need ohutegurid põhjustavad ca 84% tööga seotud haigestumistest.
Tööst põhjustatud haigestumise – diagnoosi, mis üldjuhul eelneb kutsehaigusele -, sai näiteks 26aastane õmbleja, kellel diagnoositi halvast töökorraldusest tulenev tööga seotud vaimne ja füüsiline pinge, mis mõjub juba tervisele. Tööga seotud haiguse väljakujunemiseks piisab suhteliselt lühiajalisest kokkupuutest tugevalt mõjuva ohuteguriga, ent tervis võib saada kahjustatud kogu eluks.
Töötada tuleb tervist säästvalt