Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis – enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Kui mammogramm näitab muutusi rinnanäärmekoes, kutsutakse patsient täiendavatele uuringutele. Tagasikutsututele tehakse täiendavaid mammograafilisi ülesvõtteid ning vajadusel uuritakse rinda ultraheliga või võetakse koeproov.

Emakakaelavähi sõeluuring

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. 2024. aastal on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994.

Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, sealhulgas seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Rakumuutusi saab avastada tsütoloogilise (diagnoosimine rakkude järgi) uuringuga, mida tuntakse PAP- või HPV uuringu nime all ja mis on üle maailma tunnustatud emakakaela rakumuutuste varase avastamise meetod.

HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Regulaarne HPV-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi enesetundes.

Alates 2023. aasta augustist pakutakse ka HPV kodutesti tegemise võimalust emakakaelavähi sõeluuringus, et proovi andmine oleks naistele veelgi mugavam ja kättesaadavam. Kodus tehtud HPV test ja kliinikus tervishoiutöötaja võetud HPV proov on sarnaselt täpsed ja usaldusväärsed. Kodutesti saavad sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised tellida siit.

Jämesoolevähi sõeluuring 

Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. 2024. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule mehi ja naisi sunniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962, 1964.

Jämesoolevähi tekkeks on vaja mitme vähki põhjustava teguri enamasti aastatepikkust koostoimet. Haigestumise risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast. Jämesoolevähk ohustab võrdselt nii mehi kui naisi.

Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid. Sõeluuringu meetodina kasutatakse peitveretesti – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd.

Kui oled sel aastal oodatud jämesoolevähi sõeluuringule, siis võta ühendust oma perearstikeskusega ja registreeri end pereõe vastuvõtule. Perearsti või -õe vastuvõtul saad väljaheiteproovi võtmise komplekti, kus on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse.

Esmase testi positiivne vastus ei tähenda muud, kui vajadust täiendavateks uuringuteks. Sel juhul koostab perearst saatekirja sõeluuringu koloskoopiasse (jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga) ja annab inimesele koju kaasa lahtisti koos kasutamisõpetusega.