Vereanalüüsi ABC: millal on parim aeg vereproovi andmiseks ja kuidas analüüsi vastuseid lugeda?

Enamike vereanalüüside andmiseks peab patsient olema 10–14 tundi söömata-joomata.Foto: Shutterstock

Vereanalüüs aitab diagnoosida haigusi, hinnata keha funktsioone, jälgida ravi efektiivsust ning avastada võimalikke terviseprobleeme. Mida saadud numbrid tähendavad ja mida peaks edasi tegema?

On loomulik, et analüüsivastuseid nähes tekib kiusatus nende mõistmiseks kasutada Google’i abi. Confido õde Kendra Metsis ütleb, et internetis on palju informatsiooni, kuid meditsiiniliste tulemuste iseseisev tõlgendamine võib viia valede järeldusteni. 

Millised on tavapärased mõõtmised, mida patsiendile tervisemure korral tehakse?

Olenevalt pöördumise põhjusest määratakse vajalikud tervisenäitajad, mida kontrollida. Sageli on vaja mõõta esmased tervisenäitajad, sest kaebused on ebaselged või pöördumise põhjus ei ole teada. Alustuseks kontrollivad õed näiteks vererõhku, pulsisagedust, glükoosisisaldust veres ning vajadusel tehakse EKG ehk elekrokardiogramm. Õed vaatavad üle ka patsiendi kurgu, nina ja kõrvad. 

Tervisekontrolliks vajalikud vereanalüüsid selguvad õe ja patsiendi vestlusest anamneesi ehk haiguse eelloo kogumisel. Tavapäraselt tuleks üle vaadata hemogramm ehk kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ning loendatakse vererakud, lisaks mõõdetakse erütrotsüüdid ja trombotsüüdid. Samuti rauataseme näitaja (ferritiin), maksanäitajad (ALAT, GGT), glükohemoglobiin, glükoos, põletikunäitajad, kolesteroolid, kilpnäärme näitajad ning D-vitamiini tase. Eelnevad analüüsid on aluseks esmaseks tervisekontrolliks – kui midagi on paigast ära, siis saab patsiendi suunata arsti vastuvõtule. 

Millal on parim aeg vereproovi andmiseks?

Oleneb analüüsist, enamike vereanalüüside andmiseks peab patsient olema 10–14 tundi söömata-joomata ja seetõttu soovitame hommikust aega. Vereandmisele eelneval päeval võib patsient tavapäraselt süüa-juua, kuid soovitatav on vältida rasvaseid ja magusaid toite, alkoholi, suitsetamist ning liigset kehalist aktiivsust. Vereandmise päeval soovitame tarbida maitsestamata vett, sest ebapiisav vee joomine võib mõnel juhul tekitada raskusi veeni leidmisega. 

Milliste vereanalüüside puhul ei tohi enne süüa ega juua ja milliste puhul võib?

Põhilised vereanalüüsid, mille puhul ei tohi kindlasti 10–14 tundi enne analüüside võtmist süüa ega juua, on glükoos (veresuhkru näitajad), kolesteroolid (maksanäitajad), triglütseriidid, erinevad mineraalained, kilpnäärme näitajad. Söömine ja joomine enne vereanalüüsi ei mõjuta allergianäitajaid, seksuaalsel teel levivate infektsioonide näitajaid, vitamiinide ja mineraalainete taset (näiteks D-vitamiin ja ferritiin).

Kui kiiresti ja kuidas saab vastused? Mida nendega edasi teha? 

Õde annab vastuvõtul teada, kaua võib tulemuste saabumisele aega minna, ning juhendab patsienti, kust analüüsitulemusi vaadata. Vereanalüüside vastused saabuvad sõltuvalt analüüsist 1–3 tööpäeva jooksul digilugu.ee keskkonda. Seal kuvatakse analüüsitulemuste kõrvale referentsväärtused, mille järgi saab patsient ise vaadata, kas tulemus jääb normi piiresse, alla või üle normväärtuste. Google võib mõnel juhul tulemuste tõlgendamisel abiks olla, kuid usaldada tuleks üksnes teaduspõhiseid allikaid. 

Meeles tasub pidada, et ilma meditsiinialase hariduseta võib iseseisev tõlgendamine viia valede järeldusteni. Seda eriti just seetõttu, et iga inimene ja haiguslugu on erinev ning vereanalüüsile lisaks on oluline arvestada ka teisi tervisenäitajaid, kaasuvaid haigusi, patsiendi kaebusi ja elustiili. Kõige usaldusväärsem on konsulteerida arstiga, kes analüüsid määras.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.