Norskamine ei soodusta sügavat und. Norskamise varjus kulgeb pigem mittesügav uni, mis ei ole kosutav ja millega ei puhka välja vajalikul määral. Regulaarne norskaja norskab ööst öösse ning tal puudub arusaam heast unest ja väljapuhanud tundest.
Norskamist soodustavad nina vaheseina kõverus, allergiline nohu, väljaveninud ja lõtv suulagi ning muud tegurid, mis muudavad hingamistee kitsamaks. Sageli on norskamisel geneetiline soodumus ehk norskas vanaisa, norskab isa jne.
Müüt: norskamine on kahjutu
Norskamine ei ole kahjutu. Norskaja võib kahjustada ka enda kõrvakuulmist, mille tagajärjel võib tekkida kuulmislangus. Kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegu olla uneapnoe episoodidega. Need ilmingud muudavad une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust, mida magaja ei pruugi öösel ise tajuda. Uneaegse hingamishäire esimesed tunnused võivad olla hoopis päevane väsimus, unisus, mälu- ja meeleoluprobleemid. Uneapnoe on kõige levinum uneaegne hingamishäire.
Tänapäeval me teame, et pikaajaline norskamine viib hüpertooniatõve tekkeni. Ravimata uneapnoe võib omakorda põhjustada raskeid tervisehäireid, nagu kõrgvererõhktõbe, müokardiinfarkti, ajuinfarkti ja ainevahetushäired (nt suhkurdiabeet), kuid ka unisusest ja väsimusest tingitud liiklus- ja tööõnnetusi. Unehäired mõjutavad negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid ja peresuhteid.
Müüt: naised norskavad harva
Kuigi mehed on tuntud sagedased norskajad, ei tähenda see, et naised ei norska. Alates 50. eluaastast norskavad enam ka naised. Iga neljas naine norskab vähemalt paar korda nädalas. Norskamist soodustavad sellised füsioloogilised seisundid nagu rasedus ja menopausi läbimine.