Tegelikult tuleb mõista, et meie enda harjumused mõjutavad keha võimekust toota melatoniini. Näiteks tasub teada, et valgusega kokkupuude pärsib melatoniini tootmist, kuid pimedus stimuleerib seda. Ehk jõuame selleni, et ekraanidest kuvatav valgus rikub meie unerütmi.

“Ekraanidest jõuab silma sinine valgus, mis vähendab koheselt melatoniini mõju. Keha ei saa hakata tootmagi melatoniini. Ka suukaudselt manustatud melatoniini toime kohe väheneb, kui selle võtmise järel skrollid veel telefonis,” selgitab Sepp.

“Teinekord aitab väga väike muutus, näiteks silmaklappide kasutamine, melatoniini tootmist taastada. Samuti võiks näiteks vaadata, millise valgusega on elektrooniline kell,” toob ta välja. 

Abi võib olla sellestki, kui üle vaadata oma toidulaud. “Melatoniini tootmiseks on vaja trüptofaani. Seda on näiteks banaanis, kaunviljades ja pähklites. Seega võiks menüüsse ka natukene selliseid toiduaineid juurde lisada. Teinekord võikski mõelda, kuidas ma nii hästi eelmisel õhtul magama jäin — mida tegin ja mida sõin,” soovitab proviisor.

Lisaks toob Sepp välja, et ka alkohol takistab melatoniini mõju. Nii ei tasuks uinumise soodustamiseks pokaalikese veini järele haarata.

Loe siit pikemalt, miks ei tasuks igapäevaselt melatoniini toidulisandit võtta.