Unearst Erve Sõõru soovitused: mida saab parema une heaks ise ära teha?

Une- ja kopsuarst dr Erve Sõõru on töötanud unemeditsiini valdkonnas juba 25 aastat ning andnud olulise panuse Eesti unemeditsiini arenguks.Foto: Confido

Tänasel rahvusvahelisel unepäeval tuletab Confido une- ja kopsuarst dr Erve Sõõru meelde, miks on korralik uni vajalik ja jagab soovitusi parema une heaks.

“Hea enesetunde aluseks on kosutav uni, kusjuures mõned ajuosad on öösel aktiivsemad kui päeval. Unetervise all mõeldakse harjumusi ja tegevusi, mis tagavad piisava kestusega rahuliku ööune. Tänu sellele on inimene päevasel ajal ärkvel ning ei kurda liigset väsimust,” selgitab dr Erve Sõõru Confido ajaveebis korraliku une vajadust.

Unearst nendib, et hea une soovitused on lihtsad: und tuleb väärtustada, oluline on une-ärkveloleku rütm ja regulaarsus. Lisaks tuleks igapäevases elus teha korrektuure, mille eesmärgiks on tervislik toitumine ja regulaarne liikumine.

“Täiskasvanute keskmine soovituslik uneaeg on 7-8 tundi. Samas on küllalt inimesi, kes vajavad väljapuhkamiseks pikemat või lühemat ööund. Une struktuur muutub kogu elu ja sarnaste unehäirete avaldumine lastel võib olla normaalne aga täiskasvanutel haiguslik,” ütleb dr Sõõru.

Mida saab parema une heaks ise ära teha?

“Magama jäämist häirivad päevasündmused, stress ja ärevus. Enne magamaminekut nutiseadmete kasutamine, neist kiirguv külm valgusspekter blokeerib une alguseks vajaliku melatoniini tootmist,” toob arst välja põhjuseid, mis uinumist segavad. “Heas vaimses tasakaalus elavad inimesed magavad paremini,” lisab ta.

Dr Sõõru sõnul muutuvad inimeste uneharjumused koos ühiskonna arenguga. “Tänapäeval magavad inimesed tervelt ühe tunni vähem kui 100 aastat tagasi, teevad vähem füüsilist tööd, liiguvad vähem, toituvad ebaratsionaalselt, rahustavad end õhtuti alkoholiga, sisustavad mugavuse nimel oma magamistuba televiisori ja muu tehnikaga. COVID-19 pandeemiaga hoogustunud kodukontorite laine on inimeste kehakaalu tõstnud, ka inimeste stressi ja ärevuse tase on ilmselgelt tõusnud,” loetleb arst.

Ta rõhutab, et kui liigume vähem, siis vajame ka vähem kaloreid. Samuti on äärmiselt oluline tagada endale hea unehügieen: magamistuba ja voodipesu peab olema puhas, aknal pimendavad kardinad ja televiisor tuleb  magamistoast kohe välja viia. 

“Hea une soovitused sõltuvad inimese vanusest. Soovitused on erinevad nii päeva-, öö- ja vahetustega tööd tegevale inimesele kui ka pikamaareisile minejale,” märgib dr Sõõru.

7 soovitust parema une heaks:

  1. Iga inimene võiks teada oma väljapuhkamiseks vajalikku une aega. 
  2. Alates 55. eluaastast peetakse lõunauinakut normaalseks. Väsimuse korral võiks teha lõunauinaku enne kella 17.00 ja pikkusega kuni 30 min, sel juhul ei mõjuta see tarvilikku ööund. 
  3. Alkohol ei ole sobilik unerohi, kuigi 28% inimestest just sel eesmärgil seda kasutab. 
  4. Päris tühja kõhuga uinumine on raske. 
  5. Hilisõhtused kõrge intensiivsusega treeningud lükkavad une saabumist edasi. 
  6. Nutiseadmed tuleks enne magama minekut aegsasti kinni panna. 
  7. Unearsti vastuvõtule tuleks pöörduda unehäirete korral, mille lahendamisega ei saa kodus ise hakkama. Paljud unehäired vajavad arstlikku sekkumist ja on edukalt ravitavad.
 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.