Suurem osa rinnavähijuhtudest esineb küll üle 50-aastastel naistel, kuid iga viies rinnavähk diagnoositakse noorematel naistel. Kõige kiiremini kasvab rinnavähi esinemissagedus naistel vanuses 40-49. Nemad ei jõuagi sõeluuringuni, mis algab 50. eluaastast. Rahvusvahelised andmed näitavad ka, et iga neljas rinnavähi juhtum oleks välditav. Seetõttu on eriti oluline, et ka noored naised oleksid teadlikud rinnavähi riskidest ja võimalustest riskide vähendamiseks, sealhulgas geneetilise riski hindamisest.
Müüt: kui sümptomid puuduvad, pole vaja geenitestimist ega sõeluuringuid.
Rinnavähk võib varases staadiumis olla sümptomiteta, mistõttu on sõeluuringud tähtsad isegi ilma nähtavate tunnusteta. Varajane avastamine, näiteks mammograafia abil, on suunatud just sellele, et avastada kasvaja siis, kui see ei ole veel tunda. See suurendab ravi edukust ja elulemust.
Geenitestimine aitab tuvastada kõrgema riskiga naisi, kellel võib olla suurem tõenäosus haigestuda. Üle 20% naistest, kes teevad polügeense riskiskoori testi, on risk keskmisest kõrgem. Sellisel juhul on vaja rakendada täiendavaid uuringuid juba varakult, et tagada nende naiste tervise järjepidev kontroll. Et kui haigus peaks kahjuks tekkima, siis see võimalikult varakult avastada ja efektiivselt ära ravida.
Müüt: rinnavähi varaseks avastamiseks piisab igakuisest enesekontrollist.
Naistel on küll soovitatav oma rindu enesevaatluse käigus kord kuus kindlal ajal kontrollida. Aga tasub teada, et rinnavähk ei ole varases faasis käega tunda. Seega kui katsuda oma rinnad üle ja sealt midagi ei avasta, siis see ei pruugi tähendada, et sellega on kõik korras. Geenitestimine aitab kindlasti oma riske vähendada, sest see aitab üles leida kõrgenenud riskiga naised, kellele on vajalikud teatud intervalliga ka täiendavad uuringud.
Müüt: perekonnas haiguse puudumine tähendab, et mu risk ei saa olla suur.