Isiklikust kogemusest praktikani: neuroloogi kogemus kobarpeavaludega tõi Eestisse uudse peavaluravi võimaluse

Professor Toomas Toomsoo tahab olla arst, kes suudab aidata peavalude all kannatavaid inimesi ja laiendada ravivõimalusi.Foto: Helin Loik-Tomson

“Minu lugu algab varastest 90ndatest, kui olin ülikoolis kolmanda või neljanda kursuse arstitudeng. Varakevadise päikesepaistega algasid minu kobaratena kulgevad peavalud,” meenutab neuroloog Toomas Toomsoo.

“Mäletan, et karjusin nii kõvasti kui kopsud võtsid, käisin toas ringi, samal ajal oma koljut pigistades, veeretasin end põrandal, surusin pea külma akna vastu, hüppasin kohapeal üles-alla – tegin kõike, et juhtida tähelepanu kõrvale tundest, et midagi mu peas oli justkui plahvatanud. 22-aastasena polnud ma kunagi varem midagi sellist kogenud, võib öelda, et olin täielikus paanikas. Tarbisin meeleheitlikult erinevaid valuvaigisteid ja oksendasin ägedalt (muide, see oli ainus kord, kui ma kunagi hoo ajal oksendasin),” kirjeldab arst oma kogemust Confido ajaveebis.

Siis tehti mehele esimene kompuutertomograafia peaajust. Neuroloog ütles, et kõik on korras, kuid Toomsoo pea valutas edasi ja miski ei aidanud – abi ta ei saanudki. “Nutsin toanurgas, ja kui helistasin kiirabisse, siis sain sealt vastuse: „Teid on juba uuritud, võtke valuvaigistit.“”

Neuroloog nendib, et nüüd ta mõistab, miks võib „peavalu“ tõttu hädaabiteenistusse helistamine kõlada täiesti naeruväärselt. “Tegelikult pidasin seda üsna naeruväärseks ka tollal, kuid nii piinlikult ja dramaatiliselt kui see ka ei kõla, siis arvasin, et sinna üürikatuppa ma suren. Kutsusin uuesti kiirabi ja kui me Maarjamõisa haiglasse jõudsime, oli valu täielikult hajunud. Sain väga hästi aru, kui hullumeelne mu eelnev käitumine võis tunduda, samal ajal kui kahtlevale haiglapersonalile imelikku kaduvat agooniat kirjeldada püüdsin.”

Teekond kobarpeavalu diagnoosini

Mehel diagnoositi migreen ja kirjutati välja sel ajal saadaolevad ravimid, kuid ainus, mis aitas, oli karge õhk. “Uskusin, et mul ongi migreen. Olin selles hooajalises jadas mitu aastat, enne kui hakkasin ära tundma mustrit. Kuid sellest hoolimata ei teadnud ma, kui pikalt peavaluperiood kestab. Mäletan aga väga selgelt, et kui tulid esimesed spetsiaalselt migreeni jaoks väljatöötatud ravimid, siis mõistsin, et ainult need aitavad.”

Metsikud valud kordusid igal kevadel või hilissügisel, ja nii kuni 2003. aasta talveni, mil dr Toomsoo oli juba ise piisavalt tark, et aru saada, et tal on kobarpeavalu. “Kui sellest oma neuroloogidest kolleegidele rääkisin, siis ütlesid nii mõnedki, et ärgu ma end liiga huvitavaks ka mõelgu, kobarpeavalu on väga harv, nemadki pole seda oma eluajal veel kohanud. Olin aga endas kindel: ravimid aitasid, valud olid sesoonsed ja esinesid periooditi,” meenutab ta.

“Mul olid kõik klassikalised kobarpeavalu tunnused, kuid seda ei tuntud ära. Võin julgelt öelda, et see oli üks põhjus, miks minust peavaludega tegelev neuroloog sai. Nüüd, mil minu esimesest kobarpeavalu atakist möödub umbes kolmkümmend aastat, mõistan, kui õudne see kõik on olnud.” 

Isiklikust kogemusest praktikani

Dr Toomsool ei ole kroonilist kobarpeavalu, valu on õnneks sesoonne ja esineb enamasti kevadel. Arst tõdeb, et tema kogemusel on ka positiivseid külgi. “Tahan olla arst, kes suudab aidata peavalude all kannatavaid inimesi ja laiendada ravivõimalusi. Teadsin, et mingid ravivõimalused olid olemas, kuid neid ei olnud palju. Ühe võimalusena võtsin kasutusele hapnikravi, sest valuperioodil kasutasin ka ise hapnikku. Samuti aitas mind hormoon, kuid sellega olid omad probleemid. Lisaks oli ravimeid, mida mul ei õnnestunud madalama pulsisageduse ja vererõhu tõttu tarvitada.”

2016. aastal sattus dr Toomsoo Saksamaale kobarpeavalu seltsi aastakonverentsile, kust ta tegi ettekande Eesti olukorrast ja jagas oma kogemust. Konverentsil tutvustati ka üht vahendit, mille nimi oli gammaCore. Seal kuuldud kogemuslood gammaCore’i leevendavast mõjust kobarpeavalule tundusid neuroloogile esmapilgul uskumatuna – paljusid patsiente oli see vahend aidanud.

“2016. aastal sain oma patsientidele ainult rääkida, et selline vahend on maailmas olemas, kuid Eestis mitte. Vahepealsel perioodil uuriti vahendi efektiivsust ka migreeni ja hemikraania korral. 2022. aasta sügisel õnnestus aga gammaCore Eestisse tuua. Teadmata, kui suur võiks olla kasutajaskond, mõtlesin salamisi, et kui mul peaks tekkima kobarpeavalu episood, siis kasutan.”

Arsti kogemus uudse seadmega

“Ja nõnda see juhtus, et valuperiood saabus varem kui tavaliselt – ostsin vahendi ning hakkasin proovima. Esimese stimulatsiooni korral see ei aidanud, teise stimulatsiooni korral suurendasin impulsside tugevust ning ühe hetkega oli valu taandunud. Mul ei olnud varasemast sellist kogemust, ja see oli muljetavaldav. Kolmandat tsüklit ei olnudki vaja rakendada. Kasutasin vahendit veel kolme episoodi lahendamisel ning kõikidel kordadel oli see efektiivne,” kirjeldab dr Toomsoo oma kogemust.

Nimelt on tegemist on peavaluseadmega, mis stimuleerib kaelas asuvat vagusnärvi õrnade elektriimpulsside edastamise kaudu. Teaduskirjandus toetas tema kogemust, aga oli aeg seda ka teiste Eesti patsientide peal proovida. “Praeguseks on seda meie esimeste kobarpeavaluga patsientide peal kasutatud ning kõik on saanud abi. Samuti sai abi üks migreeni käes kannatav mees,” tõi arst välja.

Neuroloog märgib, et peavaluravis on erinevaid võimalusi, millest igaühel on võimalik leida endale sobivaim. Seejuures rõõmustab ta, et on aidanud Eestisse tuua uue moodsa teaduspõhise vahendi, mis on tõhus erinevate peavalude korral, eriti inimestel, kelle ravimiannused on suured ja kes pole varasemalt saanud piisavalt abi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.