Kuigi vaktsineerimine ei välista COVIDisse nakatumist, siis reeglina põevad vaktsineeritud inimesed haiguse läbi kergemini ja taastuvad kiiremini. „Väga oluline on, et riskirühmad ennast siiski vaktsineeriks, sest COVID-19 on jätkuvalt tõsine ja ettearvamatu kuluga haigus, mille pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele ei oska veel keegi ette ennustada,“ tõdes Rospu.

Mida teha, kui pikk COVID kimbutab ja ei taha ära minna?

Pika COVIDi levinumad sümptomid on krooniline väsimus, kauakestev köha, hingamisraskused, rindkerevalu, südamepekslemine, keskendumisraskused, ärevuse ja depressiooni süvenemine.

Kuna koroona järgsed tervisemured on ka Eestis laialt levinud, töötasid haigekassa ja perearstide selts välja pika COVIDi patsiendijuhendi, mis pakub inimestele nõuandeid, kuidas leida enda erinevatele tervisemuredele leevendust.

„Patsiendijuhendis on välja valitud mõned sagedasemad kaebused, mille puhul on patsiendil võimalik enesetunde parandamiseks kodus palju ära teha. Paljude pika COVIDi probleemide korral on kesksel kohal elustiili muutmine ning vajadusel ka taastusravi,“ tutvustab perearst.

Lisaks võib vaktsineerimata pika COVIDi käes kannatajatele jätkuvalt abi olla koroonavaktsiinist. Hiljutine Šveitsi uuring näitas, et vaktsineerimata pika COVIDi patsientidest umbes kolmandikul paranevad või kaovad pika COVIDi sümptomid paar päeva pärast vaktsineerimist.

Mida saab enda aitamiseks ise ära teha?

Levinud koroonaviiruse järgseks probleemiks on ka lõhna- ja maitsetaju häired. Lõhnatundlikkuse taastusravis soovitatakse kasutada erinevaid tugevaid lõhnu: roos, eukalüpt, sidrun, piparmünt, kaneel, kohv, lavendel, sibul, küüslauk, äädikas vm. Vali neli lõhna, millest igaühte nuusuta 20 sekundi vältel, seejärel pool minutit puhkust ja järgmist lõhna 20 sekundi vältel. Lõhnatreeningut võiks teha regulaarselt kaks või kolm korda päevas, sealhulgas hommikuti enne hommikusööki ning õhtul enne magamist.

Pärast koroonaviirust kimbutab paljusid patsiente väsimus, mida justkui polekski võimalik välja magada. Väsimusega toimetulekul on oluline oma igapäevaste tegevuste läbi mõtlemine. Olulisemad asjad tuleb esimesena ära teha, mitte liigselt kiirustades ega üle pingutades. Tasub vaheldumisi sättida vaimset ja kehalist pingutust nõudvad tegevused, istuvad ja liikuvad tegevused, näiteks arvutis töötamise vahepeal saab pesu kuivama panna. Puhkust peab võtma enne seda, kui jõud täiesti otsa saab.

Õhupuudustunde leevendamiseks võib aga proovida õhupuudust vähendavaid kehaasendeid, erinevaid hingamisharjutusi ja hingamisteede taastusravi. Harjutused ja illustreerivad pildid leiad patsiendijuhendi taastusravi peatükist.

Loe koduse ravi sovitusi täpsemalt patsiendijuhendist. Kui sul esinevad elu häirivad kaebused, mida pole juhendis kirjeldatud, tuleks kindlasti pöörduda oma perearsti poole.