Laktoosi- ja gluteenitalumatuse sümptomid võivad algselt meenutada kõhuvalu enne matemaatikaeksamit, kuid niisama see üle ei lähe. Mõlemal puhul vajab haigus testimist ning diagnoosi korral toiduvaliku korrigeerimist või ravi. SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann ja toitumisterapeut Külli Holsting selgitavad, millised on nende haiguste sümptomid ja kuidas nendega toime tulla.

Laboriarsti sõnul on nii laktoosi- kui ka gluteenitalumatust viimaste aastate jooksul Eestis hüppeliselt enam diagnoositud, sest testimine on muutunud kättesaadavamaks ning nii mõnigi kõhuvalu on saanud õige ravi või siis vastupidi — kinnituse, et piima võib endiselt juua või teraviljatooteid süüa. Laktoositalumatus võib olla nii pärilik kui ka elu jooksul tekkinud, samuti võib tegu olla ajutise hädaga. 

Mitme näoga laktoositalumatus

Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on tänapäeval küll kergesti kindlaks tehtav haigus, kuid ignoreerida on seda jätkuvalt raske. Primaarse laktoositalumatuse korral on tegemist geneetiliselt päritava häirega. Laktoosilõhustumise eest vastutav geen on aktiivne vaid esimestel eluaastatel, hiljem enam mitte. Primaarne laktoositalumatus ei pruugi avalduda kohe lapsepõlves, vaid tavaliselt 5. kuni 20. eluaasta vahel, kui organism ei suuda piimasuhkruid enam iseseisvalt seedida ning valud kõhus ei anna asu.