Analüüs hõlmas kolme uuringut, milles osales kokku 131 421 inimest vanuses 40 aastat ja vanemad, kellel ei olnud eelnevalt esinenud VTEd. Telerivaatamise aega hinnati küsimustiku abil ja osalejad liigitati pikaajalisteks telerivaatajateks (vaatavad telerit vähemalt 4 tundi päevas) ja harvadeks telerivaatajateks (vaatavad telerit vähem kui 2,5 tundi päevas).
Osalejaid jälgiti kolme uuringu peale keskmiselt 5,1-19,8 aastat. Selle aja jooksul tekkis VTE 964 osalejal. Teadlased analüüsisid VTE tekkimise suhtelist riski pikaajaliste ja harva televiisorit vaatavate inimeste vahel. Nad leidsid, et pikaajaliste televaatajate puhul oli VTE tekkimise tõenäosus 1,35 korda suurem kui harvade televaatajate puhul.
Seos teleka vaatamise ja VTE vahel ei sõltunud vanusest, soost, kehamassiindeksist (BMI) ega kehalisest aktiivsusest. “Kõiki kolme uuringut kohandati neid tegureid arvesse võtma, kuna need on tugevalt seotud VTE riskiga; näiteks kõrgem vanus, kehamassiindeks ja vähene kehaline aktiivsus on seotud suurenenud VTE riskiga,” ütles dr Kunutsor.
Niisiis näitavad tulemused, et sõltumata kehalisest aktiivsusest, kehamassiindeksist, vanusest ja soost, on tundide kaupa teleri vaatamine riskantne tegevus seoses verehüüvete tekkimisega. Dr Kunutsor märkis, et tulemused põhinevad vaatlusuuringutel ja ei tõenda, et pikaajaline telerivaatamine põhjustab trombe.
Küll aga võivad täheldatud seosel olla mitmeid võimalike põhjuseid: “Pikaajaline telerivaatamine hõlmab liikumatust, mis on VTE riskitegur. Seepärast julgustatakse inimesi pärast operatsiooni või pikamaalennu ajal liikuma. Lisaks, istudes pikka aega piiratud asendis, koguneb veri ringlemise asemel jäsemetesse ja see võib põhjustada trombe. Kolmandaks, kipuvad pikalt telerivaatajad sööma ebatervislikke suupisteid, mis võivad põhjustada ülekaalulisust ja kõrget vererõhku, mis omakorda mõlemad suurendavad trombide tekkimise tõenäosust.”
“Meie uuringu tulemused viitavad sellele, et peaksime piirama televiisori ees veedetud aega. Pikale telerivaatamise perioodile tuleks vahele harrastada liikumist, et hoida vereringet töös. Üldiselt, kui istute oma igapäevaelus palju – näiteks kui töö hõlmab tundide kaupa arvutis istumist – siis tõuske kindlasti aeg-ajalt püsti ja liigutage end,” soovitab dr Kunutsor.
