Eesti naiste oodatava eluea näitajast jäävad mehed alla üheksa aastaga, samuti pöörduvad mehed naistega võrreldes vähem tervisemuredega spetsialistide poole. Kui aga haigus on juba kaua kestnud või kaugele arenenud, võib see kaasa tuua enneaegse suremuse, mida oleks võimalik vältida.
„Nii südame-veresoonkonna haigused, vähk kui ka vaimse tervise probleemid mõjutavad mehi üle kogu maailma. Neid haigusi on võimalik avastada palju varem, kuid alati ei osata sümptomeid seostada terviseprobleemiga ning lükatakse arsti poole pöördumist edasi. Meeste tervise kuu eesmärk ongi juhtida tähelepanu nendele haigustele ja julgustada mehi oma tervist kontrollima,” selgitas dr Pomm.
Meestekliiniku juhi sõnul näitab sotsiaalministeeriumi 2023. aasta uuring, et füüsilise tervise probleemide korral on abi otsimisel peamisteks takistusteks korralduslikud probleemid, nagu pikad järjekorrad, raha- ja ajapuudus ning ebasobivad vastuvõtuajad. Lisaks korralduslikele raskustele ei soovi mehed sageli oma probleemidest rääkida – tihti tuntakse piinlikkust või ebamugavust või puudub usaldus spetsialisti pädevuse suhtes.
Meestearsti poole pöördutakse dr Pommi sõnul peamiselt kolmel põhjusel. „Esiteks on sage mure, eriti vanemate meeste seas, urineerimishäired ning eesnäärmega seotud põletikud ja kaebused. Meeste teadlikkus nende probleemide osas on varasemaga võrreldes tõusnud ning ka perearstid suunavad mehi üha enam ennetavalt kontrolli. Teiseks tullakse meestearsti vastuvõtule viljakusprobleemidega ning kolmandaks pöördutakse seksuaalhäiretega seotud kaebustega,” rääkis meestekliiniku juht.
Arst tõi näiteks eesnäärmevähi, mille risk hakkab märgatavalt suurenema pärast 60. eluaastat, kuid mille eest ei ole kaitstud ka nooremad mehed. „On oluline mõelda, kuidas neid haigusi õigeaegselt avastada, anda asjakohaseid soovitusi ja teha vajalikud analüüsid, eriti meestele, kellel esineb perekondlikult kõrgem risk,” sõnas dr Pomm.
Mehe elus on etapid, mil meestearsti võiks külastada ka siis, kui kaebusi pole: murdeeas, juhul kui on kahtlus, et kehaline areng pole vanusele vastav; 40. eluaasta paiku eesnäärme esmaseks kontrolliks ja edaspidi juba vastavalt tervisemuredele ja arsti soovitustele. Hiljemalt 40ndates eluaastates oleks mõistlik ka kontrollida üldise tervisega seotud näitajaid, et ennetada erinevaid terviseriske. Lähtuma peaks selle juures nii perekondlikest kui tervisekäitumisega seotud riskiteguritest.
„Samas näeme, et üldine meeste terviseteadlikkus järjest paraneb ja aruaamine, et hea tervis tagab ka hea hakkamasaamise elus, on paljudele kohale jõudnud,“ lisas meestekliiniku juht.