Meestearst lisas, et kaebuse puudumine ei tähenda alati haiguse või terviseriski puudumist. „Siinkohal tasub mõelda, kuidas need haigused siiski õigel ajal üles leida, anda õigeid soovitusi ja ravi määrata, eriti neil, kellel on ka perekondlikult kõrgenenud risk. Võimalik, et tulevad appi ka digilahendused ja arvutisüsteemid, mis aitavad arstidele meelde tuletada, et konkreetset meest peaks kutsuma uuesti visiidile. On neid, kes teevad tohutult palju teste ja neid, kes ei tee neid üldse – üles tuleb leida need viimased.“

Mees hoolitseb oma auto eest rohkem kui tervise eest

Perearst dr Eero Merilind märkis vestlusringis, et olukord meeste arsti poole pöördumise osas on paranenud. „Naine või sõber on tihtipeale just see, kes meest perearstile minema utsitab. Lugesin ühte uuringut, kust tuleb välja, et 26% eesti meestest ei ole ühtegi sõpra. Tuleb mõelda, kuidas me ka nemad arsti juurde saaksime ja kuidas seda probleemi lahendada.“

Eero Merilind lisas, et mehed pöörduvad arstile muredega nagu liigesevalud, ülekaal, vererõhk või tõesti sõbra soovituse tõttu. „Kui aga Eesti mehel on valida, kas tabletid või operatsioon, siis eelistatakse ikka tablette. Oleme omavahel arstidega naljatlenud, et mees hoolitseb oma auto eest rohkem kui oma tervise eest. Kui autol on kriips, siis leitakse kiiresti remonditöökoja aeg, aga tervise eest hoolitsedes peab olema kumm ikka täitsa tühi või midagi logisema. Kardetakse peamiselt vastuseid, et nüüd peab äkki oma elustiili muutma hakkama.“

Merilind ütles ennetustegevusest rääkides, et täna on perearsti süsteemi probleem on see, et perearste on liiga vähe. „Asju, mida tehakse mujal maailmas esmatasandis, meil ei tehta, vaid saadetakse patsient eraldi eriarsti juurde. Tervisenõustaja võiks olla ka meil juba esmatasandis. Meil veel ei ole, aga loodan, et liigume selle poole.“

Tööandjagi saab anda oma panuse töötajate tervise heaks

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits tõdes vestlusringis, et tema jaoks on oluliseks lüliks ka tööandja, kes peaks suunama mehi tervisekontrolli. „Tänapäeval on lihtne saada tervisepakette, mis küll maksavad, kuid kuhu oleks võimalik töötajaid suunata. Kui võtta Ülemiste keskus, siis me käime ka ettevõtte kulul nendel põhjalikel terviseuuringutel. Mehed tulevad sellega väga aktiivselt kaasa.“

Guido Pärnitsa sõnul on praegu olemas tervisekulude katmiseks riigi poolt pakutav maksuvaba toetus läbi ettevõtte. „100 eurot kvartalis on väike raha ja selle eest suurt midagi ei saa. See on ehk see, mille riik võiks vabastada maksu alt, et tööandja saaks võimaldada töötaja tervisesse investeerimist. See summa võiks olla tuleviku vaates suurem.“

„Pikema sõpruse päeva“ esindaja Taivo Puuorg ütles meeste tervisekampaaniast rääkides, et oma sõpruskonnas korraldavad nad  pikema sõpruse päeva juba seitsmendat aastat. „Sõprade algatus on ääretult oluline, kui keegi võtab sõpruskonna kokku, et tulge veedame päeva koos ja käime ka arsti juures. Liidri sabas tihti tullakse ja veedetakse päev ühiselt.“

„Tervena elamine võiks olla tulevikus populaarne. Ei peaks tegema õllejoomise võistluseid ja hullu moodi tööd, mis meid läbi põletab,“ tõdes Puuorg. „Sageli räägitakse vaid sellest keskmise eluea pikenemisest, mida mehed või naised suudavad siis saavutada ning milles me esirinnas ei ole. Küll aga oleks teine aspekt, mida saavutada ja mida rohkem tahame populariseerida hoopiski tervena elatud aastad – et sa elad täisväärtuslikku elu, mitte lihtsalt ei tiksu kauem.