Hea tervis

Mehe tervis on tervik: erektsioonihäire võib viidata hoopis kõrgele vererõhule või veresuhkrule

Eesti meeste levinuimaks tervisemureks on eesnäärmepõletik.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Millised mured kimbutavad vanemaealisi mehi? Aga nooremaid? Millal õppisid eesti mehed meestearsti juures käima? Confido meditsiinikeskuse androloogia õde Kärt Maanas avab tagamaid.

Androloogia õde Kärt Maanas nendib Confido ajaveebis, et veel 15 aastat tagasi oli androlooge Eestis väga vähe ning needki olid äärmiselt ülekoormatud. “Seetõttu võttiski doktor Margus Punab julguse kokku ja asus koolitama androloogia õdesid, et enda tööd lihtsustada. Eesmärk oligi, et kui mees arsti juurde tuleb, siis alustab ta õe vastuvõtust, kes selekteerib välja probleemi ja määrab analüüsid,” meenutab Maanas.

Tegelikult teevad õed ka analüüse ja vaatavad seejärel vastused üle ning kui nad leiavad, et tuleks minna arstile, siis jõuabki patsient androloogi juurde. “Mina vist olingi esimene katseõde, kes 15 aastat tagasi alustas androloogia alal iseseisvat vastuvõttu,” sõnab Maanas.

Millised on eesti meeste levinumad mured?

Meie kliima, mis on väga niiske, soodustab eesnäärmepõletiku teket. See on üks suur probleem, mida esineb väga laias vanuseskaalas noortest meestest vanemaealisteni välja. Ehk siis mitte ainult niiskus, vaid ka suur temperatuurikõikumine. Näiteks lõunamaades seda probleemi väga ei ole. Meil on isegi ütlus, et kuni Eestis on selline kliima, ei lõpe androloogide töö kunagi.

Aga loomulikult on probleeme palju rohkem, näiteks hormonaalseid, erektsiooni ja viljakusega seotuid, kaasasündinud probleeme munanditega, mis on jäänud lapsepõlves diagnoosimata. Samamoodi on vanematel meestel kusemishäireid. On eesnäärme suurenemist, mis ei vaja alati uroloogi kirurgilist sekkumist ning mida saab ka tablettidega kontrolli all hoida.

Kas nooremad mehed maadlevad ühesuguste probleemidega ja vanemaealised teistsugustega?

Vanemas eas tulevad meestel eesnäärme suurenemisega ja seksuaaleluga seotud probleemid. On erektsioonihäireid ja seksuaaliha langust. Meestel on vähem probleeme üleminekueaga, sest hormoonilangus toimub naistega võrreldes väga rahulikult. Mees üldjuhul harjub sellega tasapisi ja sujuvalt. Ent on ka väike protsent mehi, kel toimub hormooni kukkumine väga järsult ja tekivad teatud sümptomid.

Nooremas eas käiakse palju profülaktiliselt kontrollis. Eks see oleneb ka eluviisist – kui mehel on palju seksuaalpartnereid ja -suhteid, teeb ta suguhaiguste teste. Üsna sageli käib eesti mees arsti juures viljakusprobleemidega. See tuleneb eluviisidest, näiteks istuv töö ja ülekaal. Sageli on erektsioonihäired psühholoogilist laadi, aga algul jõutakse nende muredega ikkagi meie juurde.

Milliste sümptomite korral peaks mees kindlasti seadma sammud androloogia õe juurde?

Kindlasti kõigi kusemishäirete korral, näiteks kui uriinijoal on takistus, mehel jääb tunne, et põis ei lähe päris tühjaks või käib ta väga tihedasti öösel kusel. Eesnäärmepõletiku puhul, kui on valu vaagna piirkonnas, kubemevalu, munanditevalu või alakõhus pakitsus. Valu ei pea olema väga tugev – tegelikult mehed ütlevadki, et alakõhus on kogu aeg ebamugav tunne. Et “enne ma ei tundnud oma munandeid, aga nüüd tunnen kogu aeg”. Ei pea olema nii, et mees on 40 kraadi palavikus ja pikali maas.

Mehed peaksid julgema tulla meie juurde ka oma seksuaalelu probleemidega. Neis ei ole midagi enneolematut ja inimestel on erinevatel eluperioodidel kaasuvaid kroonilisi haigusi, millega võivad kaasneda erektsiooniprobleemid. Noortel meestel tasub kindlasti tulla munandikontrolli. Kui mees tunneb oma munandites midagi, ei tasu küll enam mõelda – siis tasub alati tulla. Munandikasvaja ongi rohkem noorte meeste haigus.

Naiste puhul rõhutatakse tihti, et tuleb käia regulaarses kontrollis. Kas see kehtib ka meeste puhul? Millal peaks mees tulema end arstile või õele näitama?

Ideaalis võiks noor mees nii 17–18aastaselt, kui tal kasvuperiood lõpeb ja suguelundid on välja arenenud, tulla lihtsalt ennast näitama, et vaadata üle, kas munandid on korras ja laskunud. Üpris sageli leiame täisealisi mehi 40. eluaastates, kellel ei ole üks munand laskunud ja kes ütlevad, et “mul on eluaeg nii olnud”. Aga see on tulevikus oluline asi.

Kui munand ei ole laskunud, suureneb munandivähi oht. Teiseks, kui munand ei tööta, hakkab meeshormoon kiiremini langema. Kui noorel mehel on munand üleval, annab teinekord teda veel kirurgiliselt alla tulla. Samamoodi mõjutab see viljakust. Noored mehed ei peaks ehk tulema eesnäärmekontrolli. See rutiin võiks alata pärast 40. eluaastat.

Mis mehi rutiinsel eesnäärmekontrollil ootab ning miks nad seda sageli nii väga kardavad?

Eesnääret katsutakse pärasoole kaudu. Kõik eesnäärme protseduurid käivad sealt ja meestele on see väga vastuvõetamatu. Ilmselgelt ei ole see katsumine tegelikult valus. Aga siin on valehäbi, valearusaamad.

Jah, kui eesnääre on väga hullusti põletikus, siis mõne analüüsi tegemine võib olla valulik. Aga teisi lahendusi ei ole. Ja probleemid, mis tulevad kontrollimata jätmisest, on palju hullemad. Need probleemid ei tekita kaebusi, näiteks urineerimisel, aga kui sõrmega eesnääret kontrollida, annab see tegelikult väga palju infot. Ainuüksi konsistents on meie jaoks väga suure infoga. Ja lisaks tuleb teha vereanalüüs. Varases staadiumis eesnäärmekasvaja on igatpidi kontrolli all hoitav.

Samuti on meestel erektsiooniga probleeme. Meestele on elu aeg sisendatud, et erektsioon on kõige olulisem asi ja mehelikkuse sümbol. Ja kui tekib erektsioonihäire, tunnevad nad piinlikkust. Tegelikult on mehe kogu tervis tervik. Ka eesnäärmepõletikud ja seksuaaleluhäired on seotud üldtervisega. Erektsioonihäire võib olla vaid üks sümptom ning seda uurides selguvad hoopis kõrge kolesterool, vererõhk ja veresuhkur. Kõik on omavahel seotud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.