Mille tõttu võib sepsis tekkida? 

Sepsis ja septiline šokk võivad olla paljude nakkushaiguste tüsistuseks. Nakkushaigustest rääkides tulevad küllap esmalt meelde ülemiste hingamisteede viirushaigused, näiteks koroonaviirus, rinoviirus, paragripp jt. Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht professor Joel Starkopf rõhutas, et ülemiste hingamisteede viirushaigused viivad väga harva sepsiseni.

„Kui inimesel on aga kaasuvaid haigusi või nõrk immuunsüsteem, võib tal tekkida kopsupõletik, mis on kõige sagedasem sepsise põhjus,“ lisas anestesioloogia ja intensiivravi professor Starkopf. Sepsise põhjuseks võivad olla ka teised infektsioonhaigused: näiteks kõhunäärmepõletik, sapipõiepõletik või neeruvaagna põletik. 

Sepsist ennetada on raske. Kõige olulisem on märgata selle ohumärke õigel ajal. Tasub teada, et sepsisest on ohustatud ennekõike eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Lisaks on suurem risk hiljuti operatsiooni või kirurgilise protseduuri läbi teinud patsientidel. Samuti neil, kellel on immuunsüsteem nõrgenenud näiteks suhkruhaiguse, kroonilise kopsu- või neeruhaiguse või pahaloomulise kasvaja tõttu, kes tarvitavad hormoonravimeid või immuunsust nõrgestavaid preparaate või kes on saanud keemia- ja kiiritusravi. Nende inimeste puhul peab olema tähelepanelik infektsioonile vihjavate sümptomite suhtes. 

Kuidas sepsist ära tunda?

Infektsioonhaigusega kaasneb tavaliselt palavik. See on organismi normaalne reaktsioon. Sepsist peaks aga kahtlustama hakkama siis, kui palavik on üle 38 kraadi (või vastupidi, kehatemperatuur on alla 36 kraadi) ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool nimetatud sümptomitest: 

• jõuetus, loidus; 
• tavapärasest erinev käitumine, segasus (inimene ei saa aru, kes ta on ja kus ta on); 
• hingeldamine; 
• tavapärasest oluliselt kiirem pulss (üle 100 löögi minutis); 
• tavapärasest madalam vererõhk (ülemine vererõhk alla 100 mm Hg); 
• tavapärasest oluliselt väiksem uriinikogus vaatamata joodud vedeliku kogusele. 

Kui pereliige või kõrvalseisja ei oska seisundi ohtlikkust hinnata või esineb vaid üks-kaks sepsise sümptomit, tasub esmalt helistada perearstile või ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220. 

Kui lisaks kõrgele palavikule on pulss tavapärasest palju kiirem, vererõhk madalam, hingamine on muutunud kiiremaks ja raskemaks ning tekkinud on jõuetus, tuleb kindlasti helistada häirekeskuse numbrile 112 ja kutsuda kiirabi.

Kuidas sepsist ravitakse?

Kui sepsisekahtlusega inimene on arstide hoole alla jõudnud, tehakse sepsise diagnoosimiseks  mitmesuguseid vereanalüüse. Need näitavad, kas organismis on põletik ja kas elundid töötavad nii nagu peab. Lisaks võetakse proove uriinist, rögast, mädast jne. See on vajalik, et selgitada välja nakkuse põhjustanud haigustekitaja ja valida selle vastu toimiv antibiootikumravi.  

Kui sepsise või septilise šokiga patsient saab kiiret ja õigete meetmetega ravi, paraneb ta enamasti hästi. Pärast paranemist on oluline kohe alustada ka taastusraviga, sest intensiivravis veedetud aja jooksul on inimene tavaliselt voodis, see aga muudab lihased nõrgaks. 

Küll aga võib paranemine olla keeruline näiteks mitut kaasuvat haigust põdeval ja vanemaealisel inimesel, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Seetõttu võibki juhtuda, et vaatamata kiirele, efektiivsele ja õigeaegsele ravile ei ole võimalik inimelu päästa – sepsisesse suremus on suur, ulatudes kuni 40%-ni.

Professor Joel Starkopf rõhutas seetõttu veelkord, et kõige kurvema stsenaariumi ärahoidmiseks ongi oluline sepsisele viitavad märgid ruttu ära tunda ja alustada viivitamatult raviga. „Meie igapäevane praktika näitab, et kiire tegutsemise ja eesmärgipärase raviga õnnestub edukalt ravida paljusid infektsioonhaiged sõltumata nende vanusest,“ sõnas arst.  

Tekst: Heli Lehtsaar-Karma / Tervisekassa